Hirmude leevendamiseks räägin, kuidas veel võib minna. Minu teine laps, 4,5 kilone poeg hakkab sündima- saan sellest aru nii, et kell 5 öösel ärkan koleda pissihäda peale, aga tulevad hoopis veed.Vahetan püksid kuivade vastu ja ütlen mehele, et kui veed tulnud peab vist haiglasse minema? mõeldud-tehtud, kobime autosse, tütar jääb magusalt magama(alates kolmandast elukuust pole kunagi ärganud öösel, kui just haige pole, seega jätame süümepiinadeta).jõuan kell 6 haiglasse, autosõidu ajal on alanud esimesed tuhud, mille vahele vestléme abikaasaga.Jõuame Tartus Toomemäele, vastuvõtus pannakse ette ankeet, kus tuntakse enamasti huvi minu suitsetamisharjumuste vastu, mina aga tunnen, et nüüd tuleb joosta juba... mees peab aga jooksma koju, sest kell 7 tuleb äratada tütar ja viia lasteaeda.Jätame kärmelt hüvasti ja ankeeditädi suud maigutama.Laman sünnituseelses toas veel natuke, tuhude ajal ähin, vahepeal kahetsen, et raamatut kaasa ei võtnud. Kell pool kaheksa röögatan, et mul on vaja sünnitada, tunnen, et laps läks liikuma.Täpselt kell 8 sünnib poeg... ja sel hetkel ümbritseb mind äkki täielik vaikus ja rahu, sebimine lõppeb- haiglas on vahetuse aeg, kõik läksid koju! Üksik tütarlaps nõelub mind rahulikult, mis siin ikka, meil aega vestelda küll.Nüüd helistab mees, sest tal on tütar lasteada viidud - ja võib kohe tööl tähistamist alustada!Tahan öelda- lootke parimat ja positiivset suhtumist!

armas lugu. ilus,kui on rahulik ja onnelik malestus synnitamisest. loodan,et olen ka ise nii positiinve,kui kunagi synnitama hakkan. palju onne poja puhul,isegi kui see juba ammune lugu on :)

Tõesti, aitäh!:)

Lisan, et mul umbes sarnane lugu oli, kuigi enne tulid tuhud ja siis veed. Kell 2 ärkasin, lugesin minuteid valude vahel, kell 3 hakkasin kotti pakkima, 4.30 läksin haiglasse ja laps sündis 6.13. Ei mingit pabistamist. Seega - ärge väga üle muretsege, teemaalgataja pole erand :)

ma ärkasin keset ööd, ilmselt magasin enamuse tuhudest maha :)
laps syndis kaks tundi peale ärkamist.

Teine laps, kl 9. 15 tuli mees koju, et mind haiglasse viia, sest teine kord pidi ju kiiremini minema. Tundsin kerget tuimust kõhus iga 5 min tagant. Nagu ma autosse istusin hakkas pihta - tuhud olid iga 2 min tagant ja mul olid jalad sõlmes ja igas fooris põles punane tuli, haiglas jooksis kogu personal, et minuga sünnitustuppa ikka jõuda, laps sündis 9.50 Jõudu kõigile kannatajatele, lõpuks on ta ikkagi käes!

Mul esimene laps sündis 2006 a märtsis. Varahommikul kella kolme ajal tekkis vajadus vetsu minna, mõtlesin, et gaasivalu või midagi. Läksin rahulikult magama tagasi. Hommikul kümne ajal või nii oli enam- vähem selge, et midagi nagu toimub. Aga tuhud ei olnud üldse eriti valusad, nagu päevade ajal, täiesti talutavad. Kuna arst oli öelnud, et enne pole mõtet haiglasse tulla, kui vahed on nii kuskil 10 minutit või vähem, siis haiglasse jõudsime kella 18.30.( Ämm pabistas enne veel rohkem kui ma ise, mees oli õues ja aeti tuppa, et nüüd tuleb helistada :) )Haiglas tehti looteveekott katki ja kokku läks aega mingi 4 tundi, 22.30ks oli laps käes. lahklihalõige tehti küll ka, kuna lahkliha olnud liiga lai, aga üldkokkuvõttes läks väga kergelt ja hästi.