Hetkel on siis 40+5 nädalat.Täna käisin arsti juures ja öeldi, et kui esmaspäevani sünnitama ei hakka, siis pean haiglasse minema ja sünnitus kutsutakse esile(põhjus - ülekantud rasedus). Siiani pole olnud mingit hirmu sünnituse ees, aga nüüd hakkan nagu kartma vaiksel, enam veel olen kuulnud, et esilekutsutud sünnitus pidi kestma kauem ja olema valulikum ning suurem keisrilõike oht pidi olema ka. Äkki keegi, kellel on sünnitust esilekutsutud saab rääkida,et kaua kestis ja kuidas üldse oli.
Ette tänades.

Kuidas nii??? :O
Ülekantud rasedus on alles 42+ !!! Aga Sinul esmaspäeval alles 41.
Usun, et võiksid arstiga seda veel arutada, et laseks veel nädala Sul olla.

Minul taheti teise lapsega esile kutsuda kui olin 41+5. Et ma ennast hästi tundsin ja päevade järgi arvutatult oli alles 40+2 (41+5 öeldi UHs, lihtsalt suuremat kasvu laps ja siis ultraheli arvutab valesti) ma lihtsalt keeldusin esilekutsumisest.

Laps sündis 42+3 UH järgi (s.t. ca 41.ndl päevade järgi). Täiesti ajaline laps. Arstid ei tuvastanud mitte ühtki ülekandluse märki :)

Mina usun sellesse, et laps teab ise millal ta valmis on ja käivitab sünnituse just kõige paremal ajal. Ülivähesed on sellised, kes tõepoolest üle kannavad ja esilekutsumist vajavad. Aga miskipärast tehakse viimasel ajal megapalju esilekutsumisi :S

joo väike klaas shampust ja võta 50-60 kraadine leil, seks pidi ka aitama selle asja vastu ;) mul algas sünnitus tund aega peale sauna ;)

ei saa tõesti aru miks nad siis esile kutsuda tahavad...UH järgi kaalub poja 3326g...kõik analüüsid, KTG ja UH on korras:/
Peab uurima seda asja:S

hakka jah arstidele vastu ja ära lase esilekutsuda, eks. siis varsti vingud siin et arstid pahad ja lasid su tite kõhus hapuks. lollakas!

...eks ikka arstid teevad kõik nii,et lapsel parem oleks.Kui on vaja esile kutsuda siis on vaja...ära vaidlema hakka. mulle määriti näiteks ainult mingit geeli ...ja hakkaski vaikselt kõik pihta.Midagi hullu ei olnud ja laps oli suur ja tubli!

Sugugi mitte kõik arstid ei tee nii, nagu lapsel parem oleks. Praegusel ajal esineb ikka meeletult palju sellist "konveieritööd" kus arst sulle isegi otsa ei vaevu vaatama, arvestamisest rääkimata.

teemaautor! oled ikka ühes tükkis veel või?

tavaliselt peale sellist teadet läheb niigi mõne päeva pärast tegevuseks.

minul kutsuti esile. 1. päeval pandi 2x geeli - ei midagi. teisel päeval samuti, läksin magama, aga peale kella 12. öösel tundsin alakõhus torkeid. ärevus oli suur ja und ei tulnudki enam. jalutasin mööda koridore, nõrgad valud olid 8 min tagant...kella 6 ajal hommikul vaadati mind läbi ja avanenud oli 2 "sõrme". 7 ajal sain sünnitustuppa. kell pool kolm päeval heitsin esimest korda hetkeks selili - "traksid pandi peale ja kuulati lapse südamelööke",olin surmväsinud ja sulgesin hetkeks silmad. siis tulid veed ära. poole tunni pärast, kell kolm sündis mu tütar nelja pressiga.

mul ka esile kutsutud sünnitus oli...peale esimese korra geeli panemist hakkas kohe kõht valutama ei saand magada üldse 2 päeva pandi geeli ko,lmandal vaadati et midagi ikka ei toimu ja siis lasti veed välja...16 tundi vaevlesin meeletute valude käes sünnituslaual....palusin et tehku keiser juba aga ei...lõpuks tegid kui asi juba hulluks läks.tekkis kõrge palavik jne laps oli ja rohelises lootevees seal kaua old....nii et jah julm nagu:(

tere!
kolm kuud tagasi oli mul samuti ülekantud rasedus(43 nädalat)kui lõpuks esilekutsuti.hommikul kell 9 läksin haiglasse ja anti kuskil kella 10 paiku esimene poolik tablett.tundide möödudes polnud veel mingeid valusid ning anti siis teine poolik tablett siis hakkasid vaikselt emakakokkutõmbed aga mitte valulikud ja immitses veits verd.õhtu kella 7 paiku sain kolmanda pooliku tabletti.2 tunni möödumisel hakkas hooti käima õrn valu alakõhus ja emakakokkutõmbed olid juba regulaarsed.kuskil kella 11 paiku viidi sünnitus tuppa,seal ämmaemand soovitas mulle vanni ja nii ma ka tegingi.vannis viibisin 1 tund ja siis tagasi palatisse.algasid pressid.lõppkokkuvõtteks sünnitus kokku kestis suuremate valudega 3 tundi nii et üldiselt ruttu.aga kui nüüd võrrelda esimese lapse sünnitamist teise lapse omaga (esimene sünnituse valud algasid loomulikul moel)siis esilekutsumisega oli valusam.aga kuidas kellegil seda ei tea ju.vot selline oli minu lugu aga edu sulle ja pea vastu. päikest....:):)

Minul kutsuti sünnitus esile. Pandi kanüül veeni(esimene kord valesti) siis pandi epiduraali,(korduvalt), lõpuks oli vaakumsünnitus 13 tundi, valude algusest. Peaaegu oleks keisriks läinud. Laps vajutati õdede abil kõhust välja. Õnneks laps terve,mõned kuud sai ainult massasis ja ujumises käidud, kuni 4 kuu vanuseni. Praegu igati tubli 2a.ne

Mul kutsuti ka esile,41 nädalat oli arstide sõnul aga tegelikult oli sellega suur jama. Kalendri järgi arvutades tuli see tähtaeg ja pärast ultrahelides näitas aparaat et ma polegi nii kaua rase olnud kui teadsin ja järgmine kord jälle kauem ja põhjenduseks oli, et vahest aparaat näitab valesti. endal mul enne rasedust käisid päevad ka nii nagu juhtusid, oli päeva siis nädala pärast jälle mõni päev jne. selline segadus et jube. eks siis võetigi mingi keskmine tähtaeg. ise me mehega teame et sellest tuli lõppkokkuvõttes selline susserdamine arstide vahel ja kõige tipuks kui läksin siis oma saatekirjaga haiglasse, siis vastuvõtu arst ütles ise seda tähtaega arvutades,et oleksin pidanud varem tulema. Nujah, pandi siis kohe geeli ja poole tunni pärast hakkasid jubedad valud, õde kes mind vaatamas käis ei uskunud et nii hull asi on ja ütles,et need valud võivad olla mul ka kuni homseni, ega see veel ei tähenda et ma sünnitama hakkan. Kannatasin siis veel ja käisin pidevalt vetsus, koridorist õde nägi mind, ütlesin veel talle et jube valus on, aga loll nagu ma olin, uskusin esmasünnitajana, et ju siis nii peabki. lõpuks too õde siis kutsus arsti ja mis välja tuli,et mul juba emakas väga palju avanenud ja peaksin olema juba sünnitusosakonnas, rihmad kõhu ümber. helistasin siis kohe mehele. oma kokkutõmmete ja valudega pidin siis ise kõndima pika koridori kuni liftini ja sealt veel sünnituspaltisse ka, õnneks see õde võttis mu spordikoti:)kõik imestasid kuidas geel nii ruttu mõjuma hakkas, aga polnud vaja imestada kui mul oli aeg liiga kaua üle läinud. palatis pandi aga kõhule see rihm ümber ja oodati siis järgmiseid avanevaid cm. mehe saatsin mitu korda arsti kutsuma, olin valudes paanikas ja teadmatuses esmasünnitaja ja arst õdedega kohvitas personaliruumis. Mees sai veel kutsete peale nähvata ka,et mis te mõtlete, ta tuligi siia sünnitama ju:) Valudega pandi mind ka siis lõpuks vanni, kuigi öeldi et seda ei peaks tegema aga tuimestuse asemel on see parem. tegelikult see polnud mingi leevendus minu jaoks vaid just lisa keskendumine, et olen vees ja see mõjus häirivalt. sünnitusosakonnas leidus lõpuks ka üks nooruk õpilane,kes siis oma leebe pilgu ja hea sõnaga käis vannis avanemist kontrollimas. lõpuks beebi südamelöögi aeglustusid ja pidin ikkagi palatisse naasma,endal jõul muidugi,jalad olid nii tuimad ja vaevu kandsid, kuradi valus oli, sest beebi juba nii alla vajunud. voodile heites hakkain kohe punnitama ja lõpuks mingi väike tädike ronis taburetile, vajutas mulle kahe käega kõhule ja poja tuligi välja:)))küll ma olin nii seest kui väljast lõhki,õmmeldi oma pool tundi,sünnitus kokku kestis 6t. kuna ma olin nii kaua söömata olnud, siis õde küsis et kas ta tooks mulle öhtusöögi mis järele on jäänud, olin kohe väga nõus, sain siis külm mannasuppi, mees toitis mind sest olin nii kurnatud ja küll see maitses peale sellist rasket tööd hästi. paraku sain vaid mõned ampsud kui juba tuli arst tagasi ja käskis ratastooli istuda,et palatisse sõita. otse ei saanud ju toolile istuda,küljele toetusin,sest nii valus oli ja sain veel nähvata et peabki olema. lapsel tuli muidugi igasugu vigasid välja, kerge soolelukati kramp,millega võitlesime kuid näiteks. käisin hiljem paljude arstide juures kontrollis tekkinud murede pärast aga kõik olid õnneks mööduvad nähtused sest laps oli tõesti liiga kaua kõhus ja iga asi pidi ka temal sünnituse traumast paika loksuma. nüüd on ta tubli ja hüperaktiivne kohe kolme aastaseks saav poiss:) see oli ikka viimase peal komöödia küll kui tagantjärgi mõelda aga teine sünnitus kulges ilusti, arst oli juures seletas, julgustas, tegeles minuga algusest lõpuni,kuni palatisse toimetamisega ja head ööd soovimisega, kas pole arstil ja arstil suuuuuur vahe. oli hirmus kogemus küll esimese lapsega aga see mind ei heiduta, lapsi kavatsen veel saada, sest nemad on minu elu mõte:))))

Just tahtsin kirjutada,et klaas sampust ja minek, õel oli nii, synnitas naistepäeval:)

jama minul küll ei mõjunud, ootan isegi kannatamatult millal sünnitama saaks minna! edu

jama minul küll ei mõjunud, ootan isegi kannatamatult millal sünnitama saaks minna! edu

jama minul küll ei mõjunud, ootan isegi kannatamatult millal sünnitama saaks minna! edu

pidi aitama. Stimuleerib sealt alt neid lihaseid.
Mingi usu kombel pidi aitama, kui lapse isa oma lapsega räägib ja kommidega näiteks meelitab välja tulema.
Ise hetkel 21 nädalat rase ja eks ma ikka mõtlen ka selle peale, et mis ma siis teen ja kuidas toimin, kui üle aja hakkab minema.
Klaas shampat ja seks, ma arvan. Kui ei aita, siis korrata... kolmandal korral peaks ilmselt shampa juba ära jätma, neljandal korral tuleb meest kuidagi vist turgutada :P
Praegu on naljakas jah, aga kui see hetk reaalselt kätte jõuda võib, siis ei tea, mis saab. Püüan positiivselt mõelda ja hirmutavaid asju naljaks pöörata, ei tekita nii palju stressi.

sex aitab, endal järele proovitud nii esimese kui ka teise lapse sünnitamisel.Muideks teine laps sündis 1,5 tundi peale sexi...

sex võib aidata aga ei pruugi,minul esimese lapsega aitas aga teisega ei aitand .sex ei stimuleeri lihseid vaid spermes on mingi aine mis teeb emakakaela pehmeks.