Kaks küsimus on mind alati huvitanud! Vb tundun teile imelik, aga minul need peas keerlevad:
1) öelge ausalt naised kes te olete peale sünnitust oma keha esimest korda vaadanud-mis pilt avaneb.Kas on nö tekitanud ehmatust, ehk mis tunne on tekkinud!?
2) Neil kellel on olnud paaniline hirm sünnitusvalu ees, kas see on lõpuni püsinud või saite sellest sünnitushetkeks üle.

pole , mul oli keiserloige.Aga seaoses kehaga voi kohuga : no minul polnud kohtu peale keisrit uldse.see oli esimene asi mis kokku kuivas.aga naabritudrukul oli ka keiser , 5 paeva peale oppi tuli ja nuttis , et tema koht ei lahegi ara.muidu sale tudruk.utlesin talle kohe , et argu muretsegu , et jalutab lapsega siin paar nadalat voi paar kuud ja ei saa ise ka aru kui kilod lainud.nii oligi ja nuud on ta nii peenike , et lausa judinad tulevad peale.
sunnitusvalu kohta ei oska ma midagi oelda.osad utlevad et see hirm on asjatu , et asi pole pooltki nii hull.teised utlevad et asi on poole hullem kui ette kujutad.ja see jutt et asi on motlemises kinni , selle peale paljud minu tuttavad on oelnud (kes on ise sunnitanud), et motlemine ei aita kedagi

1. Mu kõht ehmatas mind jah algul ära...oli väga armiline ning nahk oli väga veninud,isegi ämmakas ütles " sul tüdruk on kõht ikak päris kole aga vaata et selle korda saad "

2. Minul kestis hirm nii kaua kuni asi pihta hakkas. Mul hakkasid paar päeva ennem juba valud ( nagu päevad hakkaksid ) ja lõpuks pandi mind sünnitustuppa ning siis ma seal ootasin millal asi tõsiseks läheb juba 10h ootasin seal lihtsalt ning arstid tahtsid juba mind palatisse tagasi saata et ma ikka ei hakka veel sünnitama ning kõik need 10h olinveel paanikas...mõtlesin et tahaks nii väga minema joosta,et ma ju ei julge sünnitada,kuid kui asi pihta hakkas ununes igasugune hirm . Kui pressid hakkasid pihta pressisin...4-5 korda ning laps oligi käes ja nüüd ma saan tõesti aru et hirm on täiesti asjatu ning sünnitades ma ei tulnud selle peale ka mitte et kardaks või midagi.