Vürst Rasvamagu
On teatavasti mõningatel inimestel eneseväljendamise tahe
on see siis hüve või pahe seda ma ei tea
aga üht ütlema pean
see lugulaul iseenesest ei sisalda mõnd balladi
või novelli ala Nipernaadi
vaid teos millega seisate tet a tet
on puht kirjanduskik vinegrett
kord kuskil maal
jumal ise teab mis aal
elas üks vägev vürst Rasvamagu
kellel oli maailmatuma lai berssepragu
ja kui sa tahtsid üle selle bersseprao ehitada silda
siis kukkusid enamasti ikka berssekukkunud vendade kilda
ja kellel olid tohutuma suured kellakotid
mis kuhugile sisse ei mahtunud topi kuhu topid
niiet oli igati vunts mees
kelle düraots ei pruukinud häbeneda ühegi naise ees
kuid sündmustiku põnevust ei pruugi see mitte vähendada
nimelt elas kaunimast kaunimal mäerinnakul vürstitar Titulitu
kelle riigis elas vaikselt kümmetuhat väikest wittu
tehti seal riigis niisugust nalja
et aeti joomise ja nikgumise pärast välja
kaks imelikku meest pealik Peeretaja ja tenorilaulja Munakottideveeretaja
polnud meestel suurt targemat teha
pistsid omad munad dürad tasku
ja võtsid vaevaks vürst Rasvamao pealinna astu
lõid seal kolm päeva lokku
ajasid maailmatuma hulga rahvast kokku
ja kuulutasid välja klaverimängu ning kontserdi õhtu
klaverimängust ei tulnud seekord suurt midagi välja
see eest sai rahvas näha muust igasugust nalja
võtsid mehed lavale ritta
lasid paar laksu meloodilist sitta
ja hakkasid kusema aga poleks juhtunud kõike seda kära ja müra
kui keset kusemist poleks vääratanud tenorilaulja düra
ja vürst Rasvamagu kes seda etendust ammulisui pealt vaatas
sai selle kuselaadungi kurku mauhti
algul kohkusid kõik hirmsasti ära
siis kostis aga kolesuur kära
vürst kargas hooga lavale püsti
endal mõlemad jalad risti
ja karjus lõkendavas do masooris
jop tvoju matt ega ma pole mingis tavernis
et kaks viletsat poisijunni
siin tund aega demonstreerivad oma muni
kaduma peab see sugu ja riik
kust on pärit need tõprad kellepärast siin kisa
ta nägu jäi endiselt jäiseks ja karmiks
keeras oma kellakotid vägevaks valdvormiks
tõmbas kopsud täis kondenseeritud õhku
ning üle metsade mägede kõlas vägev sõjahüüd ja kaja
tulge kokku te paremad pojad
võtke kaasa oma tundmused soojad
tõmmake oma munad dürad vinna
meil tuleb pühasse sõtta minna
tuli siis hea hulk mehi välja
kus näha sai igasugu nalja
üks mees sellega aega viitis
et oma munakottidele viike sisse triikis
teine roomas maas nagu vihmauss
ja väitis et see on uusim jaapani nuss
üks talumees toppis omale käbisid perse
ja oli kokku tulnud igasugu muid perverte
kuid vürstitar ei teadnudki seda
et tema vastu on sihitud suur surmaoda
võttis vürstitar parajasti virtsavanni
mis olevat moes afganistanis
ja luges uut prantsuse nikgumise romaani
oli järjega jõudnud sinnamaani
kus vikont La cuperce loendas oma toaneitsi witukarvu
ja oli ületanud juba miljonilise arvu
siis tormas sisse välisminister
kelle käes oli suur ultimaaiumi register
oh maa ilusaim naine
jäta see wituleotamine kus see ja teine
sõda on lahti
ei ole nüüd nalja
tule sa kähku vannist välja
ütles need sõnad silmapaarile kahele
tormas välja
ja jättis kiiruga muni ukse vahele
kuid vürstitar ei andnud ka tunnetele voli
vaid tormas just alasti nagu ta oli
kohtusaali ja karjus
kas tõesti on sõda kuulutatud mulle
kas tõesti lähevad meie witud kõik tulle
just nii vastas veltmarssal Karvakutski
seistes sõjamehelikult ees kuningliku putci
üks kahest, kas panete aegaviitmata kõik relvad maha
või lasete vürst R panna endale taha
no seda juba ei ole
olen küll parimas nikgumise eas
kuid seepärast ei tohi mind veel iga mees nikguda
ja eraomandusseadust rikkuda
nii algas ajaloo veriseim lehekülg
mida vaevalt jõuab kirjeldada minu sulg
ja nagu kirjutavad nekroloogid vanemad
peldiku jõel kohtusid mõlemad malevad
aga vürstivägi nähes üle jõe kümmet tuhandet wittu
ei suutnud hoida end vaos
ja nii algas ajalooline kaos
mehed tormasid üle vahutava vee
ületades viie minutiga Peldikujõe
püksid võeti maha jõeäärses männikus
ja siis algas igavene nikgumine ja nuss
kes pani tagant kes pani eest
kuid nuss see tuli kõigil puhtast südamest
ja kolmandama päeva varahommikul
kui lõunast puhus soe ja mahe tuul
lamas jõekaldal kakskümmend tuhat laipa
kes kõik olid surnud hirmsat nikkumisesurma
oh Taevaisa Aita
sellega on lõppend see lugulaul kole
panen rahuga kõrvale oma väsinud sule
lõppenud oli vaen ja viha
sest surnutel pole ju enam sõdimisiha
Vallavanemast postipoiss
Vallavanem see nikgus vallavaest
nii et lupja lendas sitamaja laest
vallavaene ole vakka
panen sulle eest ja takka
muidu abirahast ilma jääda võid
pastor püha looma looma nikgus altaril
Jeesus vaatas ristil munad ripakil
kellamees lõi tornis pihku
puhus kämblalt jopi õhku
ütles minu lastest saavad lendurid
ja siis düra vastu kella tühjaks lõi
mõni naine kes ei olnud nikgu saand
kelle selka kogematta terveks jäänd
selle köster kantsli tassis
rahva ees ta läbi nussis
pärast witu risti külge riputas
Peetrus pilvel istus kotid ripakil
kõrvaltoas lõi pihku maalrisell
koolipapa imes muni
nii et silmad peas tal punnis
düra otsast kabja ära hammustas
tripperisse oli jäänud palvevend
ja ka mungakloostri kõige noorem vend
nunnakloostris möllas sanker
teedel sõitis surnuvanker
mungad munidega hingekella lõid
vanaisa nikgus väikest lapselast
kes oli mähkmeist vabanenud vast
sidus ümber villast lõnga
pani otsa rõõmurõnga
imikut siis muni otsas keerutas
kusi karburaatorisse sohver sorinal
tõstis jalga lasi sitta kärinal
haistis heerigaaroomi
tõmbas otsa kumm kondoomi
ja siis litsimaja poole kihutas
kooliplika oli sohval sirevil
vitumokad olid temal irevil
väike Juku talle suges
ise pärast butci puges
oma varbad witust välja sirutas
oorajahti pidas politsei
turueidel kumminuia putci lõi
tõusis heeringaaroomi
ostis endale kondoomi
ja siis oorajahti jälle kihutas
palju aastaid on möödund sellest aast
kui veel olemas ei olnud meie maad
ei jaanalinde vihmausse
ega tehtud supernusse
nagu tänapäeval kõikjal näha saad
uhke postipoiss uuris oma muni et kas sellel üldsegi on eluvaimu sees
ajas ehmatusest silmad pähe punni nähes 10 tolli düra enda ees
düra bersse ja viis sõrme wittu mõni mees jääb nigust ilma niikuinii
sinna litsimajja enam ma ei lähe kus mu vanaisa tripperi kord sai
oma naise juurde enam ma ei lähe niku asemel sain pudeliga pähe
Regilaul
Vangipõlvest vabanedes
mõni meeski häbenedes
sulatõtt ta tunnistades leiab loivandi pehkinema
muud asjad mustaneva
nagu rauka rabeledes
nurgaarmu ameledes
jätnud jõrna imeta kara kauni kahvatuksi
pole hoidnud kallimada jalgevahe varandusta
asusid lahkelt kuulamaie
hallipea ennustuisa
muistse aja kuulutusta
kasvata kara kangeksi
karvad kauniks kaariaksi
munad maongaks ja muganda
et pole tüli töö pärast
jauramasta jaksupärast
mõmidada mõnu pärast
siis tuleb poegi pealikuta
tütreid tündreviisi
kahekaupa kaksikuida
kolmekaupa kolmikuida
naljapärast nelikuida
viisipärast viisikuida
jõudemehi jõudumööda
targu tõukad tühja tööda
et ei läheks ühtki ööda
mööda
ilma tubli tööta
hoia sina kaatsakene
pea paigal berssekene
ära sina sitsi sirga sorga
lase lasu lauale et ei tekiks tühjast tüli
zita pärast sekeldusi
pasa pärast pahandusi
siis saad rahulikult musi
kuse pärast kanget kaklust
kes säält määlta muni näitas
kes seal wittu vilgutas
kes sääl Linda nisa katsus
kes sääl valjult peeretas
Kalev määlta muni näitas
Linda wittu vilgutas
Sulev Linda nisa katsus
Tuuslar valjult peeretas
Kalevite kange poega
mehise muniga mehike
päästis valla püksipaelad
düra tõusis taeva alla
hakkas pilvi pillutama
läksin alet kündemaie
vajusin munini mudae
see hakkas tilli otsa võttis kerad mõlemad
eite kohe trööstimaie ära sina nuta poega noori
pane terast tilli peale
muuda rauda muni peale
vaske pane wittude vahele tsinki zitaaugu pääle
teomees tuli töölta heites parsil puhkamaie
leiba luusse laskemaie
jättis riista ripakile
ülatõlla paistemaie
ülalt alla vaatamaie
peretüdrik peenikene tuli asja uudistama
imeasja imetlema
on see nüüd karukäppa
või hullu hundihända
või see rebaseriista kõvera
pereema tarka tema mõistis
kostis kohe vasta
ei see ole karukäppa
ega hullu hundihända
ega rebaseriista kõvera
see on teomehe tilli kange aja nikuriista
muistse aja koluriista
peretütar peenikene hakkas härdalt palumaie
pisarsilmi anumaie
kuku alla kuldapulka kuku otse kubemesse
kõrvadeni karikasse kahe kannika vahele
Regelaul
Pull see vahtis rõngas ninas
nägi lehma aru pidas
annaks ära sarved saba
kui saaks lehma rõõmustada
lehm oli kettis silmad kurvad
maitses maisi sülgas kurjalt
see on kõik mis jäänud mul
ära võeti põhk ja pull
vanasti kui nägid pulli
vasikal käis saba rulli
nüüd see kõik on minevik
sest seemendus on kuntslik
seemendaja plikatirts
süstlaga paneb sirts ja sirts
kas sa tahad või ei taha
seemendaja hoiab saba
paneb sisse torud peeglid
nagu ette näevad reeglid
hea on seegi
kui seemendab keegi
vanasti kui elu hakul obene oli kuldaväärt
siis tuli aeg kui riigiratas väristas mu jalasäärt
nüüd on elu päris null
maal on asi päris hull
tsikliga nüüd sõidab pull
on rahvas läinud rikkamaks
ja rubla taskus pikemaks
kae mina tegin viguri
ja ostsin omal Ziguli
võtnud ka kui oled jokki naisi massa passida
meestel ka on pikka lokki segi aab nüüd naistega
tagant kaedes kena daam
kuid eest võib olla naabri Jaan
ja kui ma talle taha aan
no mis ma sellest saan
kapipede tiitel tuleb
naiste ees kõik uksed suleb
Metsa varietee
Põdrataril maja metsa sees
täna ärev on ta meel
avatakse varietee
põdratarid pingil reas
kõigil kenad sarved peas
juba kõlab muusika
keda küll valida
taamalt tuleb karuott
tal on oma õllekott
samm on sassis krillis pilk
nina otsas tatitilk
hundil kaelas kikilips
laual tal viinapits
julgust kogub hoolega
et saaks pärast pulli ka
rebane va kavalpea
oma väärtust hästi teab
jutulõnga veeretab
põdratare erutab
siga juba rümiseb
teistele see nalja teeb
otsas raha otsas viin
sest ta iga õhtu siin
äkki kõlab käsklus seis
saabub orav politseist
võtab kes on vindine
sellega ta juttu teeb
aga jänkut pole siin
tal on hoopis teine liin
oblikates kepsleb ta
seal on tema mängumaa
küülik tuppa tuli siis
kaasas oli valge viin
hapukurki ragistas
põtra kabistas
kop kop lahti tee
metsas töötab varietee
õlut seal on küllaga
tule proovi ka
kop kop lahti tee
võta seljast kombinee
rinnahoidjad trussikud
kohe teeme kaksikud
Eit ja Taat
Esimesel ööl kui koju tulin olin täis kui tobu
mu tallis seisis võõras hobu
kes polnud minu jagu
siis küsisin oma armsa naise käest kui ta oli jäänud vait
mis hobu tallis seisab seal kus minu hobu paik
ole aga vait sa purjus narr ja keri parem voodi
seal seisab mul üks lüpsilehm kes eile mulle toodi
küll olen mina ilmas palju käinud ja palju näinud ka
kuid sadulaga lüpsilehma pole näinud ma
teisel ööl kui koju tulin jälle täis kui tobu
mu varnas võõras müts oli seal mis polnud minu jagu
siis küsisin oma armsa naise käest kui too oli jäänud vait
mis müts mu varnas seisab seal kus minu mütsi paik
ole aga vait sa purjus narr ja keri parem voodi
seal seisab mul üks keedupott mis mulle eile toodi
küll olen mina ilmas palju käinud ja palju näinud ka
kuid sulgedega keedupotti pole näinud ma
kolmandal ööl kui koju tulin olin täis kui tobu
mu toolil võõrad püksid seal mis polnud minu jagu
siis küsisin oma armsa naise käest kui ta oli jäänud vait
mis püksid toolil seisvad seal kus minu pükste paik
ole aga vait sa purjus narr ja keri parem voodi
seal seisab mul üks tolmulapp mis eile mulle toodi
küll olen mina ilmas palju käinud ja palju näinud ka
kuid traksidega tolmulappi pole näinud ma
neljandal ööl kui koju tulin olin täis kui tobu
mu padjal võõras pea oli seal mis polnud minu jagu
siis küsisin oma armsa naise käest kui ta oli jäänud vait
mis pea mu padjal seisab seal kus minu pea paik
ole aga vait sa purjus narr ja keri parem voodi
seal seisab mul üks kapsapea mis mulle eile toodi
küll olen mina ilmas palju käinud ja palju näinud ka
kuid vuntsidega kapsapead pole iial näinud ma
aasta pärast kui koju tulin jälle purjus ma
siis nägin ihusilmaga et mingid lapsed mu voodis mängivad
siis küsisin oma armsa naise käest kui ta oli jäänud vait
mis lapsed voodis mängivad kus minu laste paik
ole aga vait sa purjus narr ja keri parem voodi
seal mängib mul üks lasteaed mis mulle eile toodi
küll olen mina ilmas palju käinud ja palju näinud ka
kuid oma voodis lasteaeda pole näinud ma
kell tagus nurgas üheksa nii õhtu jõudis kätte
taat puges eide kõrvale ja pööras eide ette
eit haigutas ja peeretas witt laulis kurba molli
kui taat tal taha keerutas kõik oma kümme tolli
kui eit siis suures kirehoos lõi küüned taadil makku
siis taat kui doni kasakas lõi munad eidel prakku
reied püsti butc puruverine
düra marssis sisse ta näost sinine
siis eit kusi ja perce raksatas
ja düravarres veri veel ära tarretas
kui taat siis eide äratas ja munad taha kiilus
läks lahti eidel pärakas zitt voolas nagu Niilus
kallis eit kas aru saad ei jõua sa mul anda
kuid mina kõva düraga võin pange vett kaevult kanda
eidel eile sünnipäev ja kasvõi lakke zitu
taat talle kummist muni tõi mis ise kargas wittu
hõissa prinna kõik matsid munid vinna
ja kel ei lähe vinna vat see võib perzce minna
Parunid ja vonnid
Surnu viidi Raadile Durch Die Ritterstrasse
Raadi mõisa õuele tehti talle ase
saatjateks tal olivad parunid ja vonnid
kõigil nendel olivad hästi suured munid
muuseas toodi surnule üsna palju lilli
pärjana need punuti ümber surnu tilli
tiigi taha põllule pandi surnu maha
parunid siis kordamööda keerasid tal taha
viina jõid kõik joodikud parunid ja vonnid
kisa tõusis taevani välja võeti munid
püksikummid katkesid välja võeti munid
talutaat see hoolega ihus haljast pussi
ütles oma eidele anna mulle nussi
nuga tehti teravaks ja ka kirveid oli mitu
tütar näitas isale ome karvast wittu
viisakust võid õppida abiks võtan sinu
minult saad sa kõigepealt armastust ja nikgu
niidirullid veerevad kui seal mängib kutsu
õnnelikud jõuavad vanaema putci
pudelid täis puskarit kõrtsiletil mitu
raha eest võid näha saa kõrtsinaise wittu
mulgi poisid mäe peal tegid kisa kära
üks neist näitas teistele oma karvast düra
Türgi sultan naisele heida kohe maha
ära silma pilguta kui sul keeran daha
targad tulid idamaalt hilisõhtutunnil
üks käis neljakäpakil ja teine oma munil
miilits vaatas seda pealt riigikaitsemundris
viis jaoskonda need sindrid
siis olid nad plindris
aasiast tulid hunnid
kõigil pikad munid
tulid võtma selkat
mustad mantlid seljas
ise olid näljas
tegid kisa kära
liputasid düra
hommikul söödi kirsse
õhtul pandi percze
perenaise sokud
pandi kitsedega kokku
öösel magati pikuti
tütarlapsi niguti
viies tünn oli püsti
sinna sisse kusti
Asta juurde tuli Kusti
et teha veidi lusti
ajas maha pükse musti
ja siis Asta tutti tustis
Talvel Viru väravas
Talvel Viru väravas gaasilambi all
litsil silmad säravad sest on külm talv
kuid ka lits on inime
ta elab töötab rahvale
mu neid Lili Marleen
me suudleksime veel
lüpsan lüpsan lehma mõtlen sinule
kirjutan su nime lehmasitale
siis tuleb kojamees luuaga
ja pühib sita minema
võtan võtan viina, sinu terviseks;
võtan seni kuni kõik läeb ähmaseks.
siis sulle tantsuks kummardan
ja sulle sülle oksendan
vaiksel külatänaval, vaiksel kõnniteel
istuvad kaks litsi ja Saksa ohvitser
litsid need paluvad põlvili
te tooge fritsud tagasi
100 grammi viina hernepesuvett
kolme päeva peale üks Saksa sigarett
selle eest pean võitlema
ja selle eest pean ka langema
hommikul tütre viis linna Fritz;
õhtul tõi tagasi oli välja õppind lits
ja ema see palub põlvili too tütre selka tagasi
Fritz vastas ma ei saa seda ma tõesti ei saa
mu neid Lili Marlen
me nokleksime veel
Vanasti kui maailm loodi
Vanasti kui maailm loodi
kummardati juba moodi
ja paradiisis Eeva edvistas et kleiti polnud osta
kapsaleht oli prosta
siis Eeva kandis viigilehte ees
ühel neiul juhtus paha
kui ta ajas riided maha
ta astus vette vette et supelda
kui ta paljalt ujus võttis keegi riided ja kadus
ja ta pidi katma neid kätega
seal Athena kino loozis
üks habemega Mooses
ja tema kõrval üks näkineid oma vanemate raha
nemad laristasid maha
seal ülikoolis nemad õpivad noormees kohtas peol üht neidu
nad läksid veidi peitu
ning tagasi tulles oli neil piinlik sest ära olid kortsunud kleidivoldid
kõik seal aimasid kus oldi
vaat Honolulus on asi nii soe ja mõnus
seal mood on ikka nii lihtne et
väike neegripoiss ja plika
alasti nad käivad ikka
neil rõngas ninas ees viigileht
nii süütu noorus
igavene veresoojus
paneb noorel neiul vere kihama
ma lähen maale ja mul pole sest hale
ma plikal meeldin poiss kes teeb tööd
päeval ja ööl
See juhtus suure sõja aal
See juhtus suure sõja aal
kui sõdur kusi plangu naal
võttis muni välja võttis muni välja
ja siis viskas kust
ta juurde astus ohvitser
ja ütles siit saab kahele
ja siit saab sulle
ja siit saab mulle
siit saab mõlemalle
kusemist
mis oli Manni Mikul teind
et Mikul oli kõvaks läind
ta pehme düra ta pehme düra
ta pehme düra oli kõvaks läind
mis oli Miku Mannil teind
et Mannil oli suureks läind
tema väikesed rinnad tema väikesed rinnad
tema väikesed rinnad olid suureks läind
mida arvavad su vanemad
kui poisid sulle panevad
üht roosi rinda üht roosi rinda
üht roosi rinda pika varrega
üht düra taha üht düra taha
üht düra taha sul panevad
Mikk ära hõõru kätega
kui Mann sul annab rõõmuga
üht riideharja üht riideharja
üht riideharja pika karvaga
üht head wittu üht head wittu
üht head wittu pehme karvaga
Joodiku olevik
Mina olen oma ema isa ainukene vara
kõik raha mis saan joon kohe maha
mis ma päeval teenin selle võtan õhtul välja
lasen teda kõrtsis kenast kõrist alla
oma naha mina jätsin putukate hooleks
võtsin teda kirpude ja täidega pooleks
see kuub mis isa lapsepõlves mulle andis
kannan teda tihtigi on kõrtsis minu pandiks
särk mis mul seljas on must kui pigi
seepi ega vett ei saa tema ligi
need püksid mis mul jalas prügikastist võetud need teevad mulle hirmu
need olid sinna kord sandi poolt jäetud sest persetagust pole neil üldse mitte põrmu
saapad mis mul jalas sai sandi jalast võetud
sant sai paljajalu teeäärde jäetud
mütsil mis mul peas on sada auku sees
täi vahib välja kuldprillid ees
neist kaltsudest tehakse paberraha valmis
neid läheb sakstel töömeeste tarvis
mina kilts mina kalts mina kiltsu kaltsu kalts mina liiderlik joomapoiss
ikka õllega ikka viinaga
lasen mina oma elupäevad lennata
Karjatalitaja sünnipäev
Eemalt paistab valge maja
seal elab karjatalitaja
kutsus kokku külalisi
abielus vallalisi
tulid mitmed joodikud
naisemehi tüdrukuid
kõik nad lauda istusid
joomaaega algasid
esimees ei pidand piiri
katsus karjabrigadiri
poisid rahvamalevast
torkisid üht tütarlast
autojuht see rikkus õhku
aidamees aga tagus pihku
teises toas aga tillist kisti
häbelikku traktoristi
keset koka karjatusi
komsorg panni peale kusi
see oli päise päeva aal
pilla pallla pillerkaar
Väike Murka
Oh mu armas Murka
sa viska püksid nurka
ja tule minu juurde voodisse
me voodi pehme pesu
ja sinu pehme ihu
koos armastuse leegi süütavad
nüüd voodi põhi kiigub
ja üles alla liigub
ja hingamine muutub raskemaks
sa surud ennast ligi
sul jooksma hakkab higi
jah armastuses juhtub mõndagi
on aastaid mööda läinud
ja Murka haiglas käinud
ja kõnnib ringi väikse Jurkaga
kord Jurka tõstab kisa
ja küsib kes mu isa
siis Murka seda isegi ei tea
Ämmamoori maja
Viina joo kui noor veel oled sa
küll vanaduses aega karskust pidada
suitsu tee kui noor veel oled sa
küll vanaduses aega kopse ravida
liha söö kui noor veel oled sa
küll vanaduses aega konte närida
lapsi tee kui noor veel oled sa
küll vanaduses aega neid üle lugeda
suudle siis kui noor veel oled sa
küll vanaduses aega süütut mängida
litsi löö kui noor veel oled sa
küll vanaduses aega on nunna mängida
röövi tapa kui noor veel oled sa
küll vanaduses aega on kinni istuda
oh milleks meile vaja
seda ämmamoori maja
selle pummeldame maha
lähme metsa elama
Peldik
Ma olen peldik aianurgas mul kõhuks sitapott
mul on kuivkukkumine mul sees ei ole vett
ja kogu aeg mingi kalkar mind toidab sitaga
ja vahel kui on häda siis sisse kuseb ka
ning keegi mind ei hoolda ma vaikselt mädanen
üks sein on kukkund ära ja teine kukkumas
mu sõpradeks on kärbsed kes sitta söövad potist
ja vahel väga harva üks jorss siin nikub totsi
kuid ükskord tuleb ekskavaator kes ümber lükkab mind
ning haisev sitahunnik jääb järgi minust siin
uks käib pööriga
vett saab nööriga
laes on lambike
kõhus krambike
istun poti peal lehest loen
mis teeb välismaal Steinfeld Joel
ära istu kaua siin
see ei ole limusiin
tõmba vett ja täna taevast
et said lahti suurest vaevast
Väljun Valli baarist
Väljun Valli baarist hingan värsket õhku
näen haljasala peal kassipoeg sööb rohtu
aga kõrvaltänaval koer end üles poos
kirju lehm on katusel seal ta õlut joob
räägitakse mulle sa inimeseloom
tee kähku sääred sest võmmid kõik on koos
hüppan kähku kempsu väljun Stroomi rannas
pollar passib pelleris nagu pöetud lammas
viskun trammi alla et see mind lõikaks puruks
säuti munad läinud jääb vaid mingi toru
hüppan kähku püsti et veel päästa mune
aga võta näpust teerull sõitis üle
kui saan kord kaineks hakkan samuraiks
lasen ennast õhku esimeseks maiks
naisele jääb päranduseks 12 last
ämmale jääb kaktus ja papist prügikast
rum rum rumm ja roheline madu
pea valutab ja jäme mis oli kõigest kasu
Põlva hümn
Kord õhtul me kamp mööda Põlvat hulkus
ja kohutav jänu meil kõrvetas kurku
siis kõndisin mina kui kaamel Sahaaras
tõin välja kõik kanged ja vedelad taaras
sõber kohe pudeli järele haaras
siis saime kätte ühe lõbusa linnu
kes seltskonda sisse tõi elu ja innu
tema kodu oli tõesti patune urgas
seal puskarimannergud loksusid nurgas
see tüdruk oli kõrgesti arenenud kunstis
ta püksata laua peal plastikat tantsis
siis lahti läks selline pidu ja mürgel
et kõik varsti maas roomasid kui hülged
seal igamees vägevaid laulusi röökis
ja vahepeal kummuli taganurgas öökis
ei saanud me sotti kas hommik või õhtu
sest igasugu solki sai kallatud kõhtu
aga hommikul olid kõik naabrid platsis
neil kaasas olid igasugu kaikad ja latid
Ikka mäletan
Ikka mäletan ma taati
purjus varavalgest saati
ikka mõni pits tal oli pooleli
elu oli lapsest saati
jooma sundinud minu taati
juba siis kui koolist Sinti saadeti
oli Patareis ta käinud
ja palju pätte näinud
oli näinud kuidas perce pannakse
kui suhu ei võtnud heaga
siis ähvardati noaga
ja lubati et üles puuakse
kõigest sellest rääkis mulle
kui ta sisse kaanis õlle
ja lõpetuseks lausus ikka nii
kuigi raha polnud sittagi
sai viina võetud ikkagi
aga sellest alles hiljem aru said
kauge aeg kauge aeg
siis kui viin ja litsid olid omast käest
Kas kallim mäletad
Kas kallim mäletad veel seda kui linnast maale sõitsime
ja seal kasesalus me vaikselt maha istsime
ma panin käe su selja peale ja paljastasin nabani
üht kirglik suudlust sulle andes ma küsisin kas sallid mind
kuid sina panid silmad kinni ja vastuseks mul tegid pai
siis surusin su sisse muni ja vaikselt karjatasid ai
su väike putz nii soe ja libe düra ümber lupsu lõi
ma küsisin kas sul on kibe sa vastasid oh ei oh ei
siis düra putcist ma välja võtsin ja vastu percet kuivaks lõin
ja rõõmsalt kodu poole tõttasin ja klaasi viina peale jõin
kas mäletad kui Mustas Kassis sul esmakordselt külge lõin
ja nagu seisusele passis sul kannu õlut ohvriks tõin
ei mäleta ma tänaseni veelgi miks paljastasin hambad
kas võlus mind su pehme keel või su sääred nagu sambad
ma ahnelt suudlesin su kätt ja tundsin hirmsat hingepiina
kui kõrvallauas istuv pätt sul pakkus oma klaasist viina
sa paljastasid oma närtsind rinna
ja tahtsid minu lauast ära minna
Armastuseta lugu
Kui sa mind ei armasta
sõidan ära Aafrikasse ma
abiellun ahvipoisiga
lapsed tulevad kõik pika sabaga
sõidan ära dzunglisse ma
abiellun elevandiga
lapsed tulevad kõik pika londiga¤
sõidan ära Poolamaale
abiellun Poola poisiga
lapsed tulevad kõik poole aruga
sõidan ära Venemaale
abiellun vene Vankaga
lapsed tulevad kõik vatijopega
ei üldse kuhugi ei sõida ma
tõmban ringi igaühega
lapsed tulevad kõik ilma isata
Püha Vaimuga
¤ Suguaru pealiku nimi on Suur Elevant
ja siis niiöelda lont
Kui mina alles noor veel olin
Kui mina alles noor veel olin unistasin ma
küll võiks elu ilus olla noore naisega
aastat paar ma juba olen olnud naisemees
aga minu kuuel pole ühtgi nööpi ees
toit mis naine laual kannab kõik on soolane
musi mis ta mulle annab on nii vesine
naine on mul voodis külm kui lõpnud tursapea
kaebab väsimust ja valu ah eks ta ise tea
mis on lastega meil lahti üldse ma ei tea
üks on must ja teine valge kolmas punapea
armsad sõbrad võtke kuulda minu eluloost
naist ei ole vaja võtta ta on ussisoost
kui mina alles noor veel olin alleaa alleaa
siis ma nikkusin Kallega Kallega
Holla Hii
Viskan ämma trepist alla annan võmmu kuklasse
ise hellitlevalt küsin kuhu tõttad eideke
minu ärajooksnud naine tuli täna tagasi
sest ta oli unustanud valehambad kummuti
meie abielu on justkui vana seinakell
kord käib ette kord jääb taha õiget käiku pole tal
rebane see kohtas siili palus naiseks endale
siil see vastas ei saa tulla olen ise isane
meil on rekord lehmad lambad oinad pullid mullikad
tissi udara ja hamba pesemise masinad
vana Tartu voorimees
oli omadega sees
sest et tema suksu truu
oli viidud vorstivabriku
holla hii holla hoo holla iia iiah hoo
Hümn taarale
Oma palga mina pummeldan maha trostin raskusi eluteel
tühjad kestad sean riidas kapi taha küllap vaja läheb mul neid veel
panen pidu kuidas suudan ja jaksan täna õhtul mul veri sees keeb
eks homme pudeleid korjama hakka et elu veel hoida saaks sees
kui kõht tõmbab vastu selgroogu hambad närimisigatsust täis
prügikastidest juurde saan ma hoogu taarapunktis kohe ära käin
kallid sõbrad ma ütlen veel seda parim kapital taara on meil
ei konfiskeerita seda ju ära ka siis kui vara on läind
taara on taara jääb taara olema peab
sisu loksudes kõrisse läeb
tihti juhtub ka nii
pärast pidu on piin
raha pole kuid taara on jäänd
Pohhuistide laul
Meil partisanid Ziguliga langetavad puid
ja teised rühma liikmed teevad trikke muid
me ehitame maja sel puudub vundament
ja joome valget viina sel puudub sakusment
meil jalad pesematta ja nööbid lahti ees
ja vänge hais käib välja me elupaiga seest
meil sanepitjaam tihti külas käib
me elamine neile peldikuna näib
aga meil kõik on pohhui pohhui hümn on meile see
üleüldse kõik on pohhui pohhuistid me oleme
ja kõik on meile pohhui muredeta elame
pohhuism on õige asi see on ainus õige tee
kui malevlane talveks nutsu kokku aab
mis linnukesel viga küll kuskilt ikka saab
ei pohhuisti võta tuuled ega veed
ta vilistades ikka läheb oma teed
Sitamägi vana jõgi
Mulle meenuvad linna peldikud
mis ropult täis on situtud
ja roppusi täis maalitud
nii et hakkab häbi
kükitan ise vilet löön
sitahais mul ninna lööb
ja tunnen taas et olen looduse kroon
oh sitamägi kasva sa
nii suureks kui me kodumaa
siis vahet pole kus oled sa
hei Rossija hei Rossija
sitamägi sitamägi
sa ikka minu vaimuleid
sitamägi sitamägi
sind situtud on sajandeid
näe seina ääres venelane kükitab
ja poolteist portsu seapraadi vabaks saab
Politruk
See oli muistsel aal kui vabariik me maal
ja venelasel kitsaks läks omal maal
siis tulid punaväed kui
ehtsad kaltsumäed
ja kaasas nendel oli politruk
siis metsa läksin ma ja metsa läksid sa
et saaks neid politrukke küttida
siis püssi võtsin ma ja püssi võtsid sa
et saaks neid politrukke lasta ka
mina vait kui sukk ja püss on vait kui tukk
ja põõsa taga krabistab politruk
siis paugu panin ma ja paugu panid sa
ja kogupaugu raibetele korraga
siis naha võtsin ma ja naha võtsid sa
ja saatsime ta Stalinile parkida
sain lubjavildid ma ja vatijope sa
koos nende seltsimeeste täidega
Ilus poiss
Ilus poiss küll olen ma
aga siiski naist ei saa
naised need on pipravitud
nad ei taha anda nikgu
linnalitsid lahkes andma
kui mu mun vaid jõuaks panna
kõik litsimajad proovitud
ja raha ära raisatud
nüüd tagasi lähen panema
oma Manni kanni vaatama
on armas kallis Mannike
kas lubad tulla minule
kui oled läinud hulkuma
võid eluaja hulkuda
siis pihku võid sa taguda
ja oma muni imeda
Idanaaber
Pamp oli seljas silm oli pungis
idanaaber sisse tungis
eesti pekk ja eesti või
vene perce lahti lõi
zittus siia zittus sinna
peldikuse ei mõistnud minna
eesti õlu eesti viin
vene kuse lahti viis
nii ruttu ei saand maha pükse
kusi tuligi tal püksi
keri perce idanaaber
võta kaasa sirp ja haamer
Punakotkad
Sinitaevas lendas lennukite rivi
mõni alla kukkus nigu telliskivi
need on meie punakotkad
kellel põues pudel vodkat
ilma milleta nad eldada ei saa
küla serval paiknes meie kahurvägi
äkki keegi taevas musta täppi nägi.
käsul avasid nad tule, lasid alla toonekure
metsa serval asus Preznevi portree
koertel kusemiseks üles pandud see
selle tõid meil kommunistid
kellel põues pudel viskit
ilma milleta nad eldada ei saa
EÜE ja Euromais
Me vaenlased on verised neist mõrtsuk iga neljas
nad käivad mööda Venemaad pomm kotiga on seljas
kuldpagunites huntamees on märatsemas Poolas
ja neegripealik Kuubamaalt saeb palmipuid Angoolas
kuid meile kuulub Iirimaa Hongkong ja veel Guajaana.
Port Stanley kuulub meile ka ei anna teda ära
käi põrgu ablas asiaat su kõri närib kohe
ükssarvik lõvi kuningas ja vana Walesi lohe
kui Vene karu pöörane La Manchei äärde jõuab
siis Jumal kaitseb Inglismaad seob metsalise lõuad
kui Saterfieldi piknikul mind tabab sõjauudis
teetassi lükkan kõrvale joon viskit välikruusist
EÜE ja Euromais on ühtne NATO pere
kel Reagan Thatcher Pinochet teeb pai ja ütleb Tere
Neli väljalöödud silma
Neli väljalöödud silma lebab nukralt pargiteel
keset marmortreppi külma lehkab roosa inimkeel
sihvakasse lipumasti tõmmatud on raipejalg
laibale on osavasti silma löödud rauast kang
poodud neegri huulte vahelt roosakana läigib vaht
laste liivakasti aga ununend on inimnahk
pargipingilt vastu vaatab alalõualuuta pea
tema mõtlik pilk mind saadab inimsõbralik ja hea
näen seal laibal ülikonda katmas verist vaagnaluud
üsna mitu sisikonda veetud ümber kuusepuu
tuul see kannab üle muru koltund liharäbalaid
jäsemeid ja kondipuru jätkub siin veel nädalaid
Suur rõõmupäev
Kord käsikäes meil käia tuli ma tibutusse kahekesi kesa pealt
suur rõõmupäev see minu meelest oli ja rukkirääk tegi oma narri häält
me läksime siis läbi paksu metsa ja see mul iial meelest ei läe
sa vaatasid mul rõõmsa näoga otsa ja toppisid mul püksi oma sooja käe
sa tegid minu püksinööbid valla ja heitsid heina peale pikali
ma panin käe su pehme perce alla ja ise olin su peal otseti
tundsin et silmist läks nii pimedaks tunne nagu mune lõiguti
su rinnad olid minu kõhu otsas percet üles alla jõlguti
lõpuks saime selle tööga maha oli sõtkutud hulk ädalat
sest hullust jandist metsas sain ma köha ja kõht oli lahti mitu nädalat
Kolhoosi pulm
Kui Miilil oli aastaid 36 siis August juba 20 täis
ei miski võinud segada armastust suurt mis heinateol alguse sai
kui kusagil nii palju armastust koos siis midagi juhtuma peab
pulma sai kutsutud terve kolhoos ja pulmad said uhked ja head
sest ajast on möödunud vaevalt paar kuud kui asi on hoopiski hull
on jäägitult kadunud armastus suur ja August on tige kui pull
üks vares vaid vaakus kvaak kvaak ja pilve all kuu
kõik kaunis on möödas ei järgnegi muud
kõik joodikud laulsid ja viltu käis kuu
Miili kirglikult otsis leidis Augusti suu
Miili kirglikult ohkas siis järgnes kõik muu
Haigla
Mu ümber haigla hallid seinad ja voodis kopitanud põhk
mu ümber haiged kisa kära ja sitahaisust paks on õhk
ja õde tassib suurt sitalasti ta küürus raske koorma all
ja teine kuseb rögakasti temast paari sammu kaugusel
jääb doktor tummaks pildi ees
taob pihku voodis haige mees
jah õel on tassida suur sitalast
kuid vana litsist ämmaemand takseerib süütut tütarlast
on väljas kevad ja linnud laulmas taeva all
ja sellest päikesest saab uue läike mu kusepudel voodi all
Mungalaul
Hakkaks mungaks ma
aga vaga pole ma
teeks siis nalja ka
teeks siis nalja mõne süütu nunnaga
varsti voodi saan
vedrudega voodi saan
hakkaks magama
hakkaks nunnadega voodis magama
varsti võtmed saan
kloostri võtmed endal saan
hakkan voolima
hakkan valgest savist naisi voolima
Õllevaadi laul
Mere kaldal õllevaadid vaadid need on vahtu täis
kes see vaadid sinna laadis kes need vaadid tühjaks jõi
mere kaldal mehed kanged mehed need on lakku täis
palju mehi maha langes vähe mehi püsti jäi
mere kaldal lagund paadid paadid need on vaate täis
ja on tühjad vaadid paadis ähkimine käib
mere kohal õllelõhnad luited roobertatud täis
kas su rinnad on nii kõhnad või see ainult nõnda näis
ütle meri mu meri kes need vaadid küll tõi
ütle meri mu meri palju juua veel võin
Mats alati on õige mees
Ma täna täis kui sitikas ja homme joon ma jälle
ja kui see pea ei parane siis ülehomme jälle
ma eile olin täis kui kaan ja võtan täna napsi
kui väheke aega saan siis homme teeme lapsi
ja kui see peatäis korda läeb
ei meie jooma viimaseks jää