50+ nurgake
mis saab kui ma vanaks olen saanud......aga
mina ise 2 01. september 2013, kl 23.07 |
1) ei ole abiellunud, ega ka
a) lahutanud
b)lesestunud
2) ei ole saanud ühtegi last
3) olen ikka üksik ja mul ei ole pere.
Praegu on hea, mul on vanemad ja sõbrad ja tööl on ka sõbrad ja kolleegid. Aga ma kardan....
Ma olen proovinud luua luhteid, aga midagi läheb nihu.
Ma ei ole veel lootust maha matnud, sest ma ei ole veel nii vana... aga millest ma siis rõõmu tunnen?
Aitäh.
a) lahutanud
b)lesestunud
2) ei ole saanud ühtegi last
3) olen ikka üksik ja mul ei ole pere.
Praegu on hea, mul on vanemad ja sõbrad ja tööl on ka sõbrad ja kolleegid. Aga ma kardan....
Ma olen proovinud luua luhteid, aga midagi läheb nihu.
Ma ei ole veel lootust maha matnud, sest ma ei ole veel nii vana... aga millest ma siis rõõmu tunnen?
Aitäh.
ööö 01. september 2013, kl 23.46 |
noor veel 01. september 2013, kl 23.51 |
Mida sa põse noor inimene, saaksin aru kui neljakümbine sellistelt muretseks, aga sinul on aega veel küll. Vaata ringi, reisi, katseta erinevaid suhteid ja jookse oma sarved korralikult maha, nagu sinu ealistele kohane. 18 aastastel ei tohiks selliseid muremõtteid veel olla. Küll jõuab!
No-noo 02. september 2013, kl 07.22 |
näkk 02. september 2013, kl 08.10 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 398 |
to näkk 02. september 2013, kl 09.28 |
arvaja 02. september 2013, kl 09.54 |
raskeks läheb, kui 50+ vanuselt ei ole tekkinud ühtegi väljundit. soovitaks siis võtta mingi tõsise hobi, millega pikki aastaid tegeleda. või pühenduda heategevusele.
pika elu jooksul olen üsna mitme sarnases seisus inimesega kokku puutunud. vaid üks neist elas täisväärtuslikku elu kuni kõrge vanuseni - ta oli pühendunud usklik inimene.
pika elu jooksul olen üsna mitme sarnases seisus inimesega kokku puutunud. vaid üks neist elas täisväärtuslikku elu kuni kõrge vanuseni - ta oli pühendunud usklik inimene.
50 02. september 2013, kl 11.00 |
Inimesed on erinevad, mõni kannatab üksinduse teine kellegagi koos olemise pärast.
Raskeks läheb neil, kes on kogu oma elu pühendanud jäägitult perele-lastele ning kes jäänud üksikuks umbes 55+ vanuses, nemad ei oska endaga sageli midagi peale hakata, sest nad ei hinda iseennast.
need kes elanud terve elu üksinda, oskavad ka kõrges vanuses iseendaga toime tulla. Neil on olemas kogemus üksi hakkama saada. Neil on juba väljakujunenud tutvuskond, hobid ja huvid. Seega- ära põe!
Mina ise- lesk, laps elab maakera kuklapoolel ja me ei suhtle. Tunnen ennast peale leseks jäämist paremini kui abielus olles, sest ma pole oma natuurilt pereinimene. Mul on head kolleegid, sõbrad, hobid. Aga ma naudin seda, et saan lõpuks elada oma kodus iseenda tahtmist mööda. Mina ei põe üksindust.
Minu vanemad elasid koos peaaegu 50 aastat. Peale isa surma on ema muutunud aktiivseks igas mõttes- reisib ringi, sada hobi ja tuhat tutvust juurde tulnud.
Raskeks läheb neil, kes on kogu oma elu pühendanud jäägitult perele-lastele ning kes jäänud üksikuks umbes 55+ vanuses, nemad ei oska endaga sageli midagi peale hakata, sest nad ei hinda iseennast.
need kes elanud terve elu üksinda, oskavad ka kõrges vanuses iseendaga toime tulla. Neil on olemas kogemus üksi hakkama saada. Neil on juba väljakujunenud tutvuskond, hobid ja huvid. Seega- ära põe!
Mina ise- lesk, laps elab maakera kuklapoolel ja me ei suhtle. Tunnen ennast peale leseks jäämist paremini kui abielus olles, sest ma pole oma natuurilt pereinimene. Mul on head kolleegid, sõbrad, hobid. Aga ma naudin seda, et saan lõpuks elada oma kodus iseenda tahtmist mööda. Mina ei põe üksindust.
Minu vanemad elasid koos peaaegu 50 aastat. Peale isa surma on ema muutunud aktiivseks igas mõttes- reisib ringi, sada hobi ja tuhat tutvust juurde tulnud.
mul ei ole pere:) 02. september 2013, kl 11.57 |
arvaja 02. september 2013, kl 12.04 |
tibu 04. september 2013, kl 10.26 |
tibu 04. september 2013, kl 10.26 |
küünik 04. september 2013, kl 11.05 |
Lisa postitus