Detsember on teadagi jõulukuu soe,
siginat saginat täis on kõik poed,
kõik emmed ja memmed ja isad ja taadid,
on kinke otsimas, kotid kui aamid.

Kingikotis on kõiksugu asju ja värki,
kui jõulukuul kinki ei tee, siis tead seda märki,
sest lapsi ja sugulasi vaja premeerida,
ja halba nime ja tänitamist ei taha keegi teenida.

Edu ja jõudu teile kingikoti täitmise teel,
pidage vastu, ostke õigeid asju ja aega on veel.

tundub kui lumele oleks su
joonistanud
punase kriidiga maalinud suu
suudlema
kire rõõmud tunded armastuse
põlema
nyyd tean lumi sulab kuumuses
alati

hyatsindid
pärjad
silmad märjad
jõulumöll
lumetuisk
jalad väsind
põrsapraed syldikausid
kohutavad hingepiinad
bikiinid neklizeed
ununevad pekivööd

neklizeed ???

hirv-hirv-hirv!!!

oo ma tõesti ei või;)

oi oi oi ai ai ai
mis nyyd kyll sai
kõvaks läks negližee
kolistab see vastu peed
mida mõtleb ütleb mees
nähes rauast särki enda ees
kas katsub oma pliiatsist
pehmendada matsumist
või kuulab kõrvad lontis
kõikjalt valjut trampimist

mis kena kuu see detsember on,
Siginat saginat täis kõik on
jõulootuses ja kingilootuses kõik on,
küünalõhnaline, põrsaprae maitseline jõulukuu on.

Ei takti, ei riimi ei salmi refrääni, nii tänapäeva luuletamine käibki.

tujukana siblin jõulumehe kotis
olles enne harjutanud seda sahtlis
otsin parimat kinki mis eales enne
mulle on tarvis vaid seda suurt õnne
miks pakitud on mobiilid sallid sokid
raamatud filmid kingad kypsised jakid
neid saab osta poest laenata kasvõi
vaid kiivalt hoitakse õnne vaid endale
mis teeb raskeks selle kinkida teisele

sigin sagin laste vigin
ymberläinud klaasi klirin
tahan pysti tõusta siit
minna otsingule nyyt
mis kyll hoiab kinni mind
on need käed või hinge pyyd
kas jõuga lahti rebida
hingel vabalt ringi sebida
viie mere tuulte poole
maha jätta mured hoole
aasta lõpu kiirused
avab uue aasta priiused

.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati rästu 30.12.2014 09.35.

see on kaunis luule
mida igapäev ei kuule

soovin kaunist uusaaasta ootust
uuel aastal kohtumise lootust
et luulet tooks Sul ikka tuuled
Sind kaunistaksid kaunid luuled

käin siin ikka Sind vaatamas
kauneid luuleridu ootamas
tahan teada mis Su luulest sai
sest oled minu armas partner Mai

nüüd näind Sind olen -tunnen veelgi
kuidas äratad mus tundeid meeli
teha jälle kord koos kauneid luuleridu
luulemaailmas luuletades panna jälle pidu

On alanud aasta uus ja see on uus algus,
kellele see on toonud, soojust, kellele valgust.
Kes ise kiirgab kui leeklamp, välku ja tuld
katsu vastu pidada, tuim inimene, kõik pole kuld.

Ja kui sa ikka ei ärka sest talveunest veel,
tea, kevad on juba siiapoole teel,
ta tuleb, ta tuleb ta tuleb nii kui nii,
veel enne kui ohkama hakkad, on kevade siin.

Aga seni me vajame iseendas uut algust,
kõik seni kogetu aitab tunnetada valgust,
ja valgus aina tuleb ja on nii ere,
keegi ei peata seda, see teeb haiget südamele.

Oh rumal süda, oota nüüd väheke,
taevas paistmas vaid esimene täheke,
nagu esimene lumehelbeke ei too veel talve,
usu siiski, tuleb olla valvel.

Kõik me saame sellel aastal paremaks, kui seda vajame,
ja armastuse leeki tunda saame, palju kordi uuel aastal veel.
Just nii palju, kui ise soovime anda, nii palju me jõuame ka kanda.

lootus lõi ootuse
ootus tõi tõdemuse
tõdemus andis kogemuse
kogemus sai aasta vanemaks
ehk ka sellevõrra paremaks
soovid loovad taas lootusi
uude aastasse soodustusi
uus tuli nägi võitis
sydamete tuled läitis
silmades särama leegiga
soojust andma kui pleediga

et Mai luulet juba tean (tuttav on) -olen hämmingus kellegi "uus aasta " nime all autori luulest ...väga kaunis ...
kaunistamas siinset niigi kaunist...(kas on võimalik et see samuti Mai on? ...uueks sündinuna) )

üks kaunimaid viimaseid mõtteavaldusi
millest tegin -“ridade vahelt lugemise“

tundub kui lumele oleks su
kogemata kui maha jätnud
joonistanud
kaunistanud
punase kriidiga maalinud suu
valgeks jätnud kui lumi kõik muu
suudlema
piidlema
kire rõõmud tunded armastuse
unustades halva ja kurvastuse
põlema
põdema
nyyd tean lumi sulab kuumuses
hing sulab aga kaunis lummuses
alati
kindlasti

no eelmine kirjutaja luuletaja oleks saanud ka lühemalt:

"nagu lumme kusta..."

ja kõik kõige kaunim ongi öeldud.

lihtsamalt13. jaanuar 2015, kl 19.35

no eelmine kirjutaja luuletaja oleks saanud ka lühemalt:

"nagu lumme kusta..."

ja kõik kõige kaunim ongi öeldud.
.............................
SAAB VEELGI LÜHEMALT

ei lisada siin mistkit oska
ei öelda enam ei valget ega musta
ei kauneid sõnu poest saa osta
ja roppuste peale ...pole midagi kosta

Käes on jaanuar, talvekuu,
jaanuar küll, väljas ulub tuul,
ulub tuul ja vihma sajab,
kõik on märg, vihale ajab.

Mis talv see on kus talveilma pole,
kõik on külm, kurb ja kole,
hallus on hinges ja pilves ja majas,
kes küll sellist talve vajas?

tyhjus pimedus kõledus
hingedes sydametes
võtnud on võlud naerud
hingedest sydametest
jätnud ahervaremed
hingedesse sydametesse
kes laenaks
haamri naelad lauad
parandaks haavad
hinedes sydametes

eks võta siis haamer
ja klopsi ka puud
kaob ära ehk kaamos
ja naerul läeb suu

Talv ja masendus poeb hinge,
kõikjal rusub mingi pinge,
isegi ei aima täna ma seda,
mis võiks rahutuse tekitada,

Nii ma kõnnin, hing on vaevas,
ilmast ilma hall on taevas,
kuidas näha pilvis päikest,
rõõmukillukestki väikest.