On alanud aasta uus ja see on uus algus,
kellele see on toonud, soojust, kellele valgust.
Kes ise kiirgab kui leeklamp, välku ja tuld
katsu vastu pidada, tuim inimene, kõik pole kuld.
Ja kui sa ikka ei ärka sest talveunest veel,
tea, kevad on juba siiapoole teel,
ta tuleb, ta tuleb ta tuleb nii kui nii,
veel enne kui ohkama hakkad, on kevade siin.
Aga seni me vajame iseendas uut algust,
kõik seni kogetu aitab tunnetada valgust,
ja valgus aina tuleb ja on nii ere,
keegi ei peata seda, see teeb haiget südamele.
Oh rumal süda, oota nüüd väheke,
taevas paistmas vaid esimene täheke,
nagu esimene lumehelbeke ei too veel talve,
usu siiski, tuleb olla valvel.
Kõik me saame sellel aastal paremaks, kui seda vajame,
ja armastuse leeki tunda saame, palju kordi uuel aastal veel.
Just nii palju, kui ise soovime anda, nii palju me jõuame ka kanda.