kistu 02. mai 2018, kl 22.53
Vahelduseks prooviks nüüd vastupidi ka; mina su riimivahelt mõtet otsimas.
Loodetavasti annad selleks loa, kui ei siis kaeba ära-:)
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Vabanda kui riivasin su tundeid
ei tahtnud sorida nii sügavates vetes.
...
Sa ise ergutasid mind, sirutama tiibu,
ah ei miski juhtu enne õiget aega.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
vastan :
ei ole ma niii pirtsa midagi ... et vabandama peab .
Sirutme koos siin tiibu - koos on lõbusamgi veel
kääname vääname luulessse :
ei ole ma niii pirtsa midagi ...
(ega solvata ei taha kedagi )
et vabandama peab .
(jumal taevaski seda teab )
Sirutme koos siin tiibu -
(kuid üksteisee vastu ei liibu )
koos on lõbusamgi veel
(on lõbusam meel ka eluteel)
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
nüüd tiibu sirutades ... kolmekordne duubel :
(riimi virutades ..... see kui juba juubel )
võibolla vaatajagi silmad ehk suleb
sest tuleb nüüd see - mis tuleb
kolmekordne riim
kas pürgida vastu tuult või pärituules
(seista kindlalt paigal või lenduda luules)
/hammas sügavalt on kinni huules /
tundes ihus täna justkui mingi särin
/südameski tundub on mingi värin /
(kehas hellalt hoiatav kutsika lõrin)
/kui beebi mängukanni tasane kõrin /
nii väljenduda tahtsin end ma luules
(vaikselt urisen, vaevalt keegi mind kuuleb)
/kõik kuuldav kaduma läks tuules/
sügaval südames peidus mingi hingevärin
(Ja vaid ise tean kuis tundus mul see kärin)
/ huuli nüüd ikka veel näevillselt närin /
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
ja viimaks viimane
väike mure
on kuri kahtlus hinges
mind tabanud on täiskuu pinge
sest kuidas muidu seletada
umbejooksvaid riimiringe
kassikakk kräunub võsas
hani veeretab lärmakaid ringe
püüab kusagil kaugemal hirmutada
öökulli õõvastav huige.
,,,,
sigri-migri sass
pisut pusas pats
õhus kõlab bass
unne suigub laps.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
väike mure /hinge pureb/
on kuri kahtlus hinges
/et meeleolu on pinges/
mind tabanud on täiskuu pinge
/ see muserdand on minu hinge/
sest kuidas muidu seletada
/et halb riim või ära peletada /
umbejooksvaid riimiringe
/ mis isemoodi on vinge /
kassikakk kräunub võsas
/ kui lugu raamatu viimses osas /
hani veeretab lärmakaid ringe
/justkui kohe heidaks hinge /
püüab kusagil kaugemal hirmutada
/ kui Pegasus luules hirnatada /
öökulli õõvastav huige.
/kui viimne laul valge luige/
,,,,
sigri-migri sass
/kaduma läks kass/
pisut pusas pats
/ pusas õige nats /
õhus kõlab bass
/ justkui vana VAZ /
unne suigub laps.
/ keda süles hoiab paps /
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
nüüd lugupeetud Luule Kistu
Sa ei pea üldse andeks paluma
hea et halvas me teed ei ristu
kuigi pead mind nõnda taluma
ma ei tea senini ikka veel
sellest veidi kurb on meel
oled Sa kas naine või mees
seni Luule read vaid silme ees
kuidas teada ma seda saaks
kunagi eksitas mind Kraaks
ekslikult pilt oli tema luulest silme ees
et Kraaks ,kes oli naine , tundus mees