elu on nii mõttetu ja igav....ei oska midagi huvitavat ka ette võtta ja õieti ei viitsi ka!!

ära muretse, mul oli ka vahepeal selline tunne. nüüd on mööda läinud.

ega sureminegi kerge töö ole. ja kui palju janti ja sehkendamist sugulastele/tuttavatele kaela tood:)))

riinake
õnneks viitsisid kirjutada ja varsti viitsid elada ka:=))))

kui väsinud oled, puhka end korralikult välja, söö salateid ja joo "Hustlerit", mine õue hängima.

Hakka millegi ennastarendavaga tegelema, aega jääb puudugi. Peale selle muutub elu sisukamaks ja su teele tuleb uusi huvitavaid inimesi.

me pole siin maailmas niisama. ka Sina mitte. enne kui elule käega viskad püüa üles otsida see miski, miks siia maailma sündisid. suremise, selle kiire asjaga, on aega, seda jaksab alati teha, aga püüa Sa elada...

aitähh lohutajatele, aga meel on ikka tõeliselt kurb, nagu ei olegi erilist põhjust

päris hea raamat:
D.Garnegie "Ärge muretsege, hakake elama!"
kunagi ammu sain oma kurbusest tänu selle raamatule üle ning kõvasti positiivseid ning julgustavaid "näpunäiteid"!

vot mul oli ka selline tunne, et kõike on tehtud, kõike on nähtud, elu on olnud nii huvitav, lõbus ja põnev, et aga mis nüüd....?
vanadust ootama?

aga õnneks läks see tunne üle. pole isegi meeles, miks üle läks, midagi erilist selleks ei teinud, aga üle ta läks.

Sinu soovitatud raamat aitas mindki. Elu läks palju mõnusamaks, kui positiivseks mõtlemiseks tuge sain.

ka see raamat oli näiteks mul juba vist ligi 20a tagasi läbi loetud:)))))

Ainult rumalal ja harimatul on elu igav ja iga inimene, kes vähegi enesearendamisega tegeleb saab teada, et ta midagi ei tea ei elust ega muust ja selleks, et MIDAGIGI teada jääb inimese elust küll häbematult väheseks.

arvaja
aitäh, et meid kenasti paika panid.
rumalad ja harimatud lähevad nüüd kõik häbenema.
mis siis, et mul kõrgharidus on, kolme võõrkeelt oskan, pidevalt enesetäiendusega tegelen, aga vot nüüd sain teada, et tegelikult olen rumal ja harimatu:))))))

arvaja, ehk tuleks sullegi väike eneseharimine kasuks!?

Ei noh tore on, kui täiskasvanud inimene ajab sellist pubeka iba, et kärss kärnas ja maa külmunud - no on tark jutt küll aga kui sulle ka nii tundus, siis ega sa ka targem pole! Õrrrr...ja sel puhul häbenemine on täiesti tervitatav aga kes sind torkis, et sa seda lolli juttu kaitsma hüppasid?

Igav? meie eas ja igav? 50+ ja igav! Mine siis tööle!

ei ole ka hea,üleõppimine niisama:)beela--mitu last sul on?

Tuttav tunne. Inimelu on tänapäeval liiga pikaks venitatud. Normaalne oleks surra kuskil 40-aastaselt.

töö ja töö, skolko mozna, koguaeg on ajapuudus ja selles eas tahaks puhata ka vahel harva, mängimisest rääkimata, teemaalgatajale tunnen vaid kaasa ja lohutan, kõik päevad pole vennad, kui päike jälle paistab, läheb tuju ka paremaks ja elul on alati mõte sees, saa oma laiskusest vaid lahti

Ega tüdimus ei ole laiskus.

Kuulge,,noored,, mis juttu te ajate.Teema tekitajal on täna vist tõesti hull päev,aga ega see nii ei jää.Istud augus ja haletsed ennast ja ei oska endaga midagi peale hakata-küll sa sealt välja ronid kui tahad,aga kui ei taha ei roni ka.Kõik on sinu enda teha.Ja Annele tahaks ,,pahasti,,öelda-sure siis maha kui ei oska eluga midagi peale hakata.Aga see on õigus igav on siis kui mõistust napib,pange pahaks või mitte-aga nii ta on.

inimene kirjutab ju selgelt...ei viitsi...mida värki

Õigus,kui ei viitsi ärgu tulgu halama.

Kus siis veel,kui mitte siin,oma muredest rõõmudest pajatada.Ka halada on vahel vaja ,sest kõik me oleme ainult inimesed.Ärge tulge nüüd mõni targutama,et tal pole iial elus musta masendust olnud.See lihtsalt tuleb vahel ja on isegi täiesti normaalne.Tulebki eiteamillest ja lambi ja lae vahepealt.Nii nagu tuli ,nii ka läheb.Kui ei lähe paari kolme päevaga mööda,siis hakka endaga tõsiselt tegelema Riina.

läheb üle, kindlasti, tuttav tunne.
ise mitmeid aegu nii mõelnud, aga alati läheb üle, sest noh süüa ju tuleb, magada ka ja riidesse panna ja nii hakkadki märkamatult ka muid asju jälle tegema.
Võiks lugeda ka raamatut SALADUS
http://ester.nlib.ee/search*est/tsaladus/tsaladus%3BL=est%3BM=a%3BSORT=on/1%2C72%2C%2CB/frameset&FF=tsaladus%3BL=est%3BM=a%3BSORT=on&1%2C1%2C

Tuttav tunne, aga see läheb õnneks mööda:) Elu on tegelikult nii pagana huvitav. Ma lihtsalt mõtlen vahel, et äkki saab enne otsa, kui jõuad kõik ära teha, mis veel tegemata-nägemata. Vat sellest oleks kahju. Ja mul näiteks meeldib järjest enam lihtsalt istuda ja juttu rääkida mõne huvitava inimesega, ikka tõsistel teemadel, et mis see elu siis on ja mis inimkonda ees ootab jms. Lihtsalt lobiseda küll enam ei viitsi, see on tõesti igav. Kui midagi parajasti teha ei viitsi, siis ära tee, olegi niisama. Meie eas ju pole enam selliseid kohustusi, mida tingimata peab täna tegema, enamik asju kannatab rahulikult homse peale lükata.

kas ta viitsib raamatut lugeda, on küsimus...ja sirje, mida sa ise targutad

õelus tuleb tagasi sinule endale, hull eit...

ah, et mina olen nüüd õel, ära aja

tegelt ju valus teema, ei ole nii lihtne masekast välja tulla... sa laiskusest lahti ja ongi kohe ok?
a ma nii laisk, et ei viitsi vaielda. erinevad inimesed... erinägemused...