See viimane postitus oli mõeldud n41-le. paistab jah, et tema ei teagi sellisest murest midagi. ma võtan ema enda poole elama, et tal üksi igav ei oleks, ma pesen tal pesu, et tal kergem oleks, ma viin talle süüa kui ta üksi on, ma võtan ta enamusele olemistele kaasa, kui on sugulaste juurde minek, ma ostan talle uue mobiiltelefoni, siis jõuab ta ka kiruda, et see ei kõlba, et vana oli parem. Ma tellin talle puud koju ja viin kuuri, ma helistan talle iga päev ja ma olen tõepoolest väga halb. Aga mulle tundub, et näiteks N41 kuulub nende inimeste kilda, kes oma vanematest ehk väljagi ei tee. Mu tuttav kunagi hurjutas mind, et mida, sa kutsud ema enda poole nädalaks, et tema läheb poole päevaga oma emaga tülli.
kellel pole muret, sel pole ka sellise juhusega tegemist olnudki.Vaat, nii kõik kirujad. Vaadake etendust, seal on piltlikult näidatud, kuidas üks vana inimene võib lapse elu põrguks teha." Mägede iluduskuninganna".Nii hull meie asi ei ole, eks mul paari päeva pärast hakkab temast jälle kahju ja eks ma siis ilmselt viin ta jälle kuhugi sõitma ja teen talle jälle kõik ette. taha ära, aga momendil on küllolukord plahvatusohtlik, minu poolt vähemalt.
Lähedusest niipalju, et mis lähedust selles mõttes saab olla emaga, kes kõik mu mured võõrastele inimestele välja räägib ja ühtegi nõu kunagi ei anna.Selles suhtes olen nüüd targem küll.Kui inimest ei saa usaldada ja teda ei saa, kohe naabri poole ja pool küla teab, mis ma öelnud olen.