tulen peotäie soolaga, saad keele posti küljest lahti ja jõuluks koju...

freen
sa oled andekas ja sind lihtsalt peab kaante vahele talletama. et kunagi saaksime lastelastele räbalaks loetud lektüüri näidates uhkusega öelda - selle skisoga mölisesime kunagi paralleelselt mingis delfi naistekas.

skiso ei mölise, see oli keegi teine.

vaaaal, kui tuled soolaga, võta leib kah kaasa.
kesse siis ilma leivata soola toob onju.
nuja kui juba leiva võtad, siis too seda ungari või ukraina pekki kah punase pipraga eksole. selle pärast, et no kesse ikka seda paljast leiba koos soolaga niisama tahab.

kui sa tuled too mul tilli,
leiba, soola, pekk ja tšilli.
talvel ei saa teha grilli?
nuuhh
sööme pekist hambad villi!


to she at with uns mit: Thalia Rozalinda Estefania de la Barrio

kule, kas Sul on muidu neid kaasi üle kah seal?
ma võtaks küll mõned ausõna.
ja selles suhtes on Sul muijdugi õigus, et ma kõikidele alati kõik andeks annan. seepärast las tema läheb selle hobusereega seal tuisus....

võtame telhvi mölina
paneme kaante vahele
koos petroollambi öliga
jagame need meile kahele !

ma tulin soolaga küll, aga posti küljes oli ainult keel..., jätsin selle ka hädalistele, hea, et sa sõnatuks ei jäänud:D:D:D

romantika...:DDD

Contra "Saada mulle"
Saada mulle
seebimulle,
saada seebivahtu ka ..
ma ei tea
kui palju võib neid
ümbrikusse mahtuda ..

Ja kui mahub
liiga vähe,
saada mulle faksi teel ..
niiske suudlus,
mis mu nägu
silitaks kui taksikeel ..

HARVAD LUMEHELBED
MINU AKNA TAGA
jõulukuine hämar
varajane vaga

laskub üle ilma
mustendavad puud
istun käed on laual
ma ei teegi muud

vaatan – lumi langeb
mõtlen – minu ema
tasa kustub valgus
on kui vaataks tema
(Tõnu Õnnepalu)

mis juhtus siis
mu nukker haldjas vasta
kas meid ei olnud
või ei olnud sulle mind

kui eilse kongist
välja mind ei lasta
siis ainult selle eest
et armastasin sind

ma kõiges olnus
olen olnud süüdi
nüüd pole halastust
ja see on olnu hind

ent kui ma ütlen
et mind maha müüdi
siis müüdi selle eest
et armastasin sind

- - - - - -
- - - - - -

kuid sina põgenesid
armas kuhu milleks
kas meri neelas su
või neelas soine pind

sind oodates ma
muutun kivist lilleks
et teaksid kividki
kuis armastasin sind

mis olnud on
ma kõiges olen süüdi
kui tuled jälle sa
siis püüan mõista sind

sest mis ka polnud
elus hoidsin müüdi
hea müüdi sellest
et SA armastasid mind
/R.Rimmel/

Piisake olen pupillide meres
Silmade volksus ja kuumavas veres
Hullult mind loksutab
Hullult mind loksutab
Naine kas kuuled

Päevi on vähe kuid tunde on sadu
Allika juurde viib tuhandeid radu
Tulen ja joon ma
Tulen ja joon ma
Kuivaks su huuled

Flamenko ja tango

Ma jätan flamenko maha,
sest ta ei huvita mind enam!
Olen tüdinenud lakkamatust halast,
et vaata, kui kurb ma olen -
flamenko on HÜVASTIJÄTT.

Homme kolin ma kokku tangoga,
sest tema on KOHTUMINE,
milles on kirg, valu, vihkamine,
andestus,
igatsus, õnn, rõõm ja armastus,
mis kõik mahub vabalt
ühte ainsasse suudlusesse.

Kai-Mai Olbri

Korraga olid mu taevas, mu maa,
õhk mida hingasin, vihm olid sa.
Sai sust mu maailm... mu maailm, nii suur.
Ma olin su lind. Sa mu linnupuur.

ROMANTIKA
Romantica
(Renato Rascel - Dino Verde)

Esitaja: Renato Rascel, Vico Torriani, Marino Marini, ER meeskvartett, Liilian Kotkas, Ivo Linna & Admiral
CD: Laila Kinnunen "Kaikki Kauneimat 1"
Eurovisiooon: Itaalia 1960.a. (8. koht)
Eesti keeles: Heldur Karmo 1961
Trükis: "Noorus laulab" (1964)
Von Freen "Telhvi laulab" 2015

muusika: https://www.youtube.com/watch?v=m-xpu_mTpMs


Mis õnnetunde loob
kui vanaema sokke koob:
HI-romantika..romantika...

See HI! ..romantika,
nii müstiline mulle näib -
ta sokke koob ka siis
kui päiksekiir
veel kõrgelt käib.

See HI! ..romantika,
mis sokkidesse mustreid loob
jalg sisse poeb
nii siiralt soe
ja une toob.

Ta tootmistehnika
on ülalt antud and
kui nelja vardaga
saab valmis sokikand...

Kui taevas talle rahu toob
kes mulle siis sokke koob?
jääb saatma meid
vaid sokilein ………
See HI! ..romantika
ma tean

Sokid :D

...Sokk sokiga läeb paari, kinnas kobab kinnast,
Nööp piilub teist, nööpsilmis uljas sära
Üks tasku tahaks teise hõlma peale minna
sealt teine tasku hõikas: "Ootan sinu ära!"

Sall kurvalt kõverdudes mütsi poole kiikab
Müts keelab. Müts ei luba, sall on kole,
Ja vahel tuulega kui narmas karbust riivab
Müts peas läeb vihast viltu, vajub silmadele....

(Arvi Siig)
Kas su juurde veel tulen kord ma?
Ära küsi, sa ju tead, et ei.
See, mis oli, seda miski ei korda –
enam lihtsalt ei ole meid.

Jäävad endisteks, jah, meie nimed.
Jäävad endisteks silmad ja hääl.
Aga aastad ei too seda imet,
et me tunded endiseks jääks.

See, mis oli, las olla kui olnu,
mida muuta ei taha, ei saa.
Mattub lumiste aegade tolmu
meie kuusinas noorusmaa.

Tee viib tuisku. On astuda raske
iga tee, mida astuma peab.
Jäägu meile meist - täiskasvand lastest
see me mälestus rumal ja hea.

Oleks Jumal, ma paluks, et kanda
meeleheite ta võtta sult võiks.
Tänan südamest sind, et kanda
vastu saamata suutsid sa kõik. (1967)

;-) Ära kunagi kasuta enda kohta sõna ''andetu'', kui armastad luuletusi, sest sul on annet leida ilu.

Alt teine rida viimane sõna on ANDA. Sorry!

Kirglikkust kah :) R. Rimmel
- - - - - - - - - -
- - - - - - - - -
lilletädide juurde ma lähen
sinu tuppa kõik nelgid ma tassin
ühe pärja neist punun su pähe
teise keeks sinu kaelale passin
aga kolmanda imedelise
sulle nelkidest niudevööks punun
ja siis neljanda pärjana ise
sinu säärtele põimunult unun

- - - - - - - - - -

Nõrk, saatusega leppiv, taevast anuv,
mu emake, kas pole sina see,
kes leivasisuga on kinnitanud
nüüd tare seina Lenini portree?

(Issakovski Debora Vaarandi tõlkes)

qqx
07. jaanuar 2015, kl 14.28
Kirglikkust kah :) R. Rimmel

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,


Minu nägemus

“kirglikust “

mind lummab Su haldjalik kael
ja Su välimus mis on nagu uni
tahaks olla kui kaelavõru või pael
Su kaela ümber mis valge kui lumi

Sa oled mu hingele toit ja söök
mina Su hõlmu soojas hoidev nööp
olen su muresid ....peidus hoidev tasku
olen kõike kattev riie ...kui mu sülle Sa laskud

samas kui sall Su kaela ma embaks
Sind kallistades ei jääda suuda iseendaks
Ma Sinuga kui luigega taevalaotusse lendaks
maailma äärele igaveseks ...koos Sinuga rändaks

Давайте восклицать, друг другом восхищаться.
Высокопарных слов не стоит опасаться.
Давайте говорить друг другу комплименты -
ведь это все любви счастливые моменты.

Давайте горевать и плакать откровенно
то вместе, то поврозь, а то попеременно.
Не нужно придавать значения злословью -
поскольку грусть всегда соседствует с любовью.

Давайте понимать друг друга с полуслова,
чтоб, ошибившись раз, не ошибиться снова.
Давайте жить, во всем друг другу потакая, -
тем более что жизнь короткая такая.

okudza, see oli tõeliselt hea. kui suudad seda rida siin hoida, siis on see veel parem.

Okudzhava

Hakakem ülistama, teineteisest vaimustuma.
Paatosega sõnu ei tasu peljata.
Hakakem ütlema üksteisele komplimente
on ju need just armastuse õnnehetked.

Hakakem siiralt ka kurtma ja nutma
nii üheskoos kui üksi või hoopis vaheldumisi.
Ärgem pangem tähele õelaid sõnu -
sest pettumus ja arm on ikka käsikäes.

Hakakem mõistma teineteist poolelt sõnalt,
et üks kord eksinult, ei eksiks enam iial.
Hakakem elama teineteist sallides –
seetõttu, et elu on nii üürike.

vene keel jääb üha kaugemaks...
tänud tõlkijale:)

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?69,11594441

Kusagilt tulles
oma elu näed kõrvalt,
justnagu võõrast
jälgiksid teel.
Sitkemaks saavad
siis sidemed õrnad
või päris lahku
viib lõhutud tee.

Mõtetes
sageli songime üles
kõik,
mida kalliks
on pidanud meel.
Omaenese
soojast ja embavast sülest
omaenese valuni haruneb see.

Silmitsi olla
enese tõega
võib-olla raskeim
on hetkede seas.
Rahu – võitluse kaksikõega
siiski vahel end siduma pead


(-----)

kraaks 16. august 2018, kl 11.25

Harukordselt ilus sõnastus valusale tõele...
... selliste ridade sündimine, ... valus tõdemus.

Mu elu on nii lihtsalt keeruline,
Et võõras sellest vaevalt aru saab.
Ja pole tarviski, sest minu elu ime
Must endast läbi voolata vaid saab.

Mu elu on nii lihtsalt keeruline,
Et tunnen – vahel tiksun nagu kell
Ning minu pinge hingesisemine
Ka kellavedruna on õrn ja hell.

Nii voolab aeg – mu´st üle ja mu´st läbi,
Ma seda kulgu peatada ei saa.
Mul käsk on elada ning siis on hirmus häbi,
Kui maha käin või liialt kiirustan.

(-----)

Mul käsk on elada ning siis on hirmus häbi,
Kui maha käin või liialt kiirustan.

jah, ongi. aga elama peab ikkagi?

Nõustun täielikult! Täna, olles 33 a. vanune, meenub, kuidas 15 a. see luuletus ikka templi mällu oma sügavusega vajutas. Inimesed tajuvad maailma kõik erinevalt, vahel kiputakse rutiinis elades unustama, et on võimalik väga lihtsalt sügavuti mõelda ning energiat ammutada luule jms kirjanduse läbi. Olge terved ;)

* Karl Ristikivi