On inimesi, kes soovivad, et maailm muutuks ja on inimesi, kes muudavad maailma. Miks see ikkagi on nii, et mõned inimesed suudavad maailma jätta oma jälje ning inspireerivad inimkonda veel kaua ka pärast lahkumist siit ilmast? Inimesed, kes soovivad, et maailm muutuks, näevad pahatihti ennast ja maailma justkui eraldiseisvate üksustena ning leiavad, et probleemid tulevad väljaspoolt. Inimesed, kes aga ise maailma muudavad ei pruugigi seda alati üldse teadlikult teha. Pigem on nad sedasorti inimesed, kes soovivad muutust iseendas ja teevad iga päev midagi selleks, et areneda, saada paremaks inimeseks ja teha midagi ära mitte ainult iseenda, vaid ka teiste heaks. Just nii hakkabki maailm muutuma, kui mõistame,et kõik saab alguse iseendast, et kõik see, mida näeme enese ümber, on väike osa meist endist.
Meie tunded on enamasti meie enda mõtete viljad. Seega kui tunned negatiivseid tundeid, siis pööra julgelt pilk väliselt maailmalt sisemisele, et mõista, mis on nende tunnete põhjus ning kuidas neid lahustada. Kui ikkagi kahtled selles, et sinu enda sisemaailm peegeldub välises, siis meenuta mõnda eriliselt toredat päeva või sündmust elus ja mõtle, kas siis mitte ei tundunud maailm ilusam ehkki tegelikult võis üldises plaanis kõik täpselt samamoodi olla kui praegu, lihstalt sinu enda sagedus oli teine. Väga lihtne on aga silmad, kõrvad ja süda sulgeda ning tormata edasi nagu võidusõidu hobune, kel klapid peas ja sihikuks vaid kiirelt finišisse jõuda.
Mis siis, et maailm nutab ja valutab vihast ja kannatustest...mida mina väike inimene ikka ära teha saan. Loen ja vaatan uudiseid, sajatan, imestan ja kirun, nii on vähemalt arvamus välja öeldud. Näib, et nõndamoodi veerevad paljude argipäevad õhtusse. Kuid kas hetkekski on kerkinud mõttesse küsimus, mida ma saaks teha, et maailm muutuks paremaks kohaks kus elada? Kui paljud meist mõtlevad, et hirmu- ja vihalainega kaasa minemise asemel, võiks seda maandada
ning luua hoopis armastust, rõõmu ja küllusetunnet.
A.Venski