50+ nurgake
Kes oskab seletada?
| u 15. aprill 2013, kl 08.51 |
üha enam hakkan nendega nõustuma, kes põllumajanduse põhjalaskmisest räägivad. Laar võis ju kõva tegija olla, aga selles valdkonnas jäid tal mõned "pisiasjad" (nagu näiteks inimressurss) märkamata. ja nüüd - kes läinud, see läinud... suht häirituna tunnen ennast Laari ajalookirjutamisest: kuidas ta pidevalt laseb "üle nurga".
| Tangid 15. aprill 2013, kl 13.22 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 60 |
90-ndatel reorganiseeriti venemaal enamus kolhoose majandusühinguteks (хозяйственные общества), tootmiskooperatiivideks (производственные кооперативы), [majandus]ühistuteks ([хозяйственные] товарищества) ja talufarmideks (крестьянские [фермерские] хозяйства).
08. detsembrist 1995 võeti vastu Föderaalseadus NO 193-ФЗ "О сельскохозяйственной кооперации", millega kaotati "kolhoosi" ja "sovhoosi" mõiste ja asendati need "сельскохозяйственная артель" või "сельскохозяйственная рыболовецкая артель" mõistetega ja "kollektiivne majapidamine" muutus "tootmiskooperatiiviks".
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kollektiivne majandusüksus eksisteerib edasi, ainult iga osanik teab oma konkreetse osa suurust selles (umbes nagu Osaühingud).
******************************************************
Loeng 2
1993a tundsid meie riigikogulased muret, et kapital voolab maalt ära linna ja seetõttu laseb maamajanduse põhja, kuid ei öelnud välja (või ei osanud/julgenud aimata), et see ei saa Eesti põllumajandusele ainsaks surmahoobiks. Tegelikult oli selle reformi juures veel teine "surmahoop" mis andis nätaka kogu Eesti majandusele - kapital ei voolanud mitte ainult maalt linna, vaid ka riigist välja. Seejuures tuleb eristada põhimõttelist erinevust tavalise välisinvesteeringu ja lihtsalt kapitali väljavoolu vahel. Esimesel juhul müüakse/ostetakse äriettevõtte osakud välismaalastele või põllumajandusest kaugel seisvatele kohalikele, aga müügist saadud vahendid paigutatakse ettevõttesse, mis tagab selle arengu (raha jääb riiki ja ettevõttesse). Teisel juhul antakse/kingitakse/tagastatakse osakud (meie puhul siis "lehmühikud") kas välismaalastele, või põllumajandusest kaugel seisvatele eestlastele, kes need kohalikele hangeldajatele või välismaalastele maha müüvad (väike osa nendest alustas "lehmühikutega" talupidamist, mis lõppes enemusele jällegi krahhi, ning kogu talupidamise müügiga) ehk raha ja rikkused voolavad riigist välja. Viimasel juhul ei ole kohalikud huvitatud mitte ettevõtte arengust vaid isiklikust kasust ja välismaalased ei ole huvitatud mitte kohaliku põllumajanduse toetamisest (mille läbi kasumit teenida), vaid tihedast konkurentsist tüütu ning potensiaalika konkurentmajanduse tasalülitamisest.
ENSV põllumajandus oli üles ehitatud tohutule tootlikusele, mis ületas mitukümmend korda ENSV enda sisemajanduse vajadused ja toodang realiseeriti väljaspool vabariiki terves Nõukogude Liidus (eksport).
Teised euroopa (ja kogu maailma) riigid pidasid samal ajal omavahel pidevat sõda turgude pärast, kuhu oma toodangut eksportida. Konkurents oli ja on ülitihe! Kellel oleks olnud vaja uut väikeriiki, kes suudaks euroopa turud oma ODAVATE ja KVALITEETSETE põllumajandussaadustega üle ujutada? Suur osa euroopa põllumeestest oleks jäänud lihtsalt tööta ja pankrotistunud. Meid oli teistele vaja AINULT TARBIJANA (import) MITTE TOOTJANA (eksport).
Seetõttu toetati ja rahastati väljastpoolt kahe käega meie põllumajanduse põhja laskmist ja konkurentsivõime nullilähedaseks viimist. Kui aga nähti, et ainult uuest põllumajandusreformist pole 100% kasu, sest jonnakad eestlased hakkasid looma oma talusid nagu seeni pärast vihma ja ikkagi muutusid oma odava toodanguga ohtlikuks välisturgudele, siis järgnevatel aastatel toetati vastava seadusandluse loomet, mis sellised väikeettevõtjad välja suretaks nii, et nende valduses olev kapital voolaks Eestist välja, mille läbi saaks täieliku kontrolli Eesti põllumajanduse edasise käekäigu üle.
Eesti talunik (ja muu elanikkond) tuli viia sellisesse olekusse, et ta oleks võimalikult vaene, ning seeläbi tunneks sundust müüa maha kogu tootmine ja tema valduses olev tootmismaa. Kui läks müügiks, siis olid kohe kohal ka "välisinvestorid". Alles jäänud tootmine tuli aga oma kontrolli alla saada (piirata kohalikul kapitalil baseeruvad tootjad euroopa turgudele mitteohtlikule tasemele) või osta need osaliselt või tervenisti üles ja panna endale kasumit teenima.
Ülesande täitmine sujus üpriski hästi ja suuremate tõrgeteta, sest kohalike seast leiti piisavalt võtmeisikuid, kellele "kott pähe" tõmmata. Kas meie teatud tegelased said "koti pähe" teadlikult (omakasu) või oma rumalusest (naiivsus), ei võta voli kohut mõista.
Kusjuures see ei puuduta mitte ainult meie põllumajandust vaid kogu kompotti tervikuna. Prioriteetide järjekorras SÕJANDUS-RAHANDUS-MAJANDUS. Aastakümneid oldi eemalt jälgitud rikka ja varaka imedemaa Nõukogude Liidu tegemisi "raudse eesriide taga". Nii rahvamajanduses kui sõjanduses. Ja siis äkki, pärast kolossi kokku varisemist, avanes järsku võimalus kogu sellele rahvamajanduse rikkusele ja sõjatööstusele küüned taha ajada! See oli enneolematu ja kordumatu võimalus, mida ei saanud ega tohtinud mitte mingil tingimusel maha magada. Kuna baltimaad olid esimesed, milliste kaudu ja vahendusel kogu modrule ligi pääses, siis hakkas esmalt kohe siit ja siitkaudu kõikvõimaliku mammona väljavedu. Kardeti, et olukord võib olla ajutine ja loodeti enne Venemaa "üles ärkamist" võimalikult palju kasulikku oma valdusesse saada. Otse loomulikult oli selleks esmatähtsaks valdkonnaks SÕJANDUS. Ja välisriikide eriteenistused koostöös valitsustega võtsid siin sisse positsiooni nr.1 jättes meie rahandusest ja majandusest huvitatud ringkonnad tugevama õigusega positsioonidele nr.2 ja nr.3
Nii see Estonia põhja meil läks, nii otseses kui ülekantud tähenduses.
Kuna teema oli M.Laari seotusest põllumajanduse nö "põhja laskmisega", siis toome siinkohal ära ka selle, kuidas välisriigid hiljem tema panust peaministrina kogu selles kompotis hindasid. Silmaklappidega kodanikele vihjeks, et igasugused fondid jms annetajate nimed ei pruugi kajastada nimetatud fondide ja rahastajate isiklikke huve, vaid osade nende süütute nimede taga on huvigrupid/teenistused, kes eelistavad hoida madalat profiili ja jääda tähelepanust märkimata ning tahaplaanile.
Põllumajandusele lisandub siin ka sõjanduse valdkonna mõõde.
M.Laari esimesel valitsemise perioodil 1992-1994 toimusid muuhulgas:
* Rahareformi käigus kokkukogutud rublade müük Tšetšeeniasse
* Pullapää "Jäägrikriis"
* Üle 30 000 püstoli TT illegaalne müük Venemaale
* Erinevate käsitulirelvade illegaalne sissevedu Poolast
* Illegaalse relvaäri vohamine (OÜ Agser; Kaitseväe peastaap jms)
* Israeli relvatehing
* Relvade ja strateegiliste militaarmaterjalide salajane vedu reisiparvlaeval Estonia
Hr. M.Laari on autasustatud (Välisriikide poolt - jätame eesti autasud siit praegu välja):
1999 Püha Andrease Rist (Saint (või St.) Andreas Cross) see on kõige segasema statuudiga auhind üldse ja pole üheselt selge, kes seda annab ja mille eest) NB! mitte segamini ajada St Andrews Cross-iga.
2001 Malta Vabariigi Rahvuslik Teeneteorden (suurrist)
2001 Prantsuse Rahvusliku Teeneteordeni suurrist
2001 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurrist
2002 Adam Smith Award "Liberaalse majandusmudeli eduka juurutamise eest Eestis" (Centre for the New Europe)
http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Smith
2003 USA Polaki fondi autasu teenete eest peaministrina (The Fund of American Studies Polak Foundation Award)
http://www.tfas.org/page.aspx?pid=400
2003 Püha Mauriitsiuse ja Lazari Savoy Ordu Suurrist (Knights Grand Cross of the Order of Saints Maurice and Lazarus) Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu (Malta ordu)
http://et.wikipedia.org/wiki/Malta_ordu
2006 USA Milton Friedman Award (asutatud 2002a ja M.Laar oli selle autasu kolmas nominent üldse) ametliku staatusega "vabaduse edendamise eest", CATO Instituudi enda sõnul "kardinaalsete majandusreformide läbiviimise eest Eestis" (auhinnaraha (500 000 USD / 6,5 miljonit EEK) tuli CATO Instituudilt, mis on libertaarse suundumusega ning mida finantseeritakse liikmete, erafondide, ja erafirmade ressurssidest)
http://www.cato.org/policy-report/julyaugust-200...
2007 Liberální Institut Annual Award "liberaalse majanduspoliitika läbiviimise eest"
http://stats.libinst.cz/stranka_en.php?id=1
2007 USA Michigani Actoni instituudi autasu "usalduse ja vabaduse auhind" (Acton Institute The Faith and Freedom Award)
http://www.acton.org/about/faith-and-freedom-awa...
2008 Rootsi Põhjatähe orden komandöri suurristiga "Rootsi riigile osutatud teenete eest"
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti...
2008 Turgot Instituudi auhind "Eestis teostatud radikaalsete majandusreformide eest" (Turgot Institute Liberty award)
http://uudised.err.ee/index.php?06110891
2008 Sjur Lindebraekke Demokraatia ja Inimõiguste auhind "majandusreformide eest Eestis, Gruusia reformide nõustamise ning Kuuba opositsiooni toetamise eest" (Sjur Lindebrække Prize)
http://en.wikipedia.org/wiki/Sjur_Lindebr...
2009 Soome Vabariigi Valge Roosi Rüütelkonna kommodoori 1. järgu rist "töö eest Teise Maailmasõja ajaloo uurimisel"
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_Valge...
2010 Gruusia Püha Jüri orden "tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist"
http://www.postimees.ee/214285/laar-sai-saakasvi...
2011 Poola III klassi teeneteorden "Eesti ja Poola koostöö arendamise ja ühise ajaloolise pärandi teadvustamise edendamise eest" (Vastavalt statuudile omistatakse ordenit välismaalastele või välismaal elavatele poolakatele, kes on panustanud Poola rahva ja riigi heasse käekäiku).
http://uudised.err.ee/?06228711
2011 Sándor Petőfi nimeline autasu "kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest"
http://www.vm.ee/?q=en/node/13284
Nendest KAKS ei ole seotud majandusega:
Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärk;
Sándor Petőfi nimeline autasu.
ÜKS ei ole ILMSELT 100% seotud majandusega:
Poola III klassi teeneteorden
ja ÜKS ei ole ILMSELT seotud Eesti majandusega:
Gruusia Püha Jüri orden
___________________
võidlen õigekirja eest !
08. detsembrist 1995 võeti vastu Föderaalseadus NO 193-ФЗ "О сельскохозяйственной кооперации", millega kaotati "kolhoosi" ja "sovhoosi" mõiste ja asendati need "сельскохозяйственная артель" või "сельскохозяйственная рыболовецкая артель" mõistetega ja "kollektiivne majapidamine" muutus "tootmiskooperatiiviks".
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kollektiivne majandusüksus eksisteerib edasi, ainult iga osanik teab oma konkreetse osa suurust selles (umbes nagu Osaühingud).
******************************************************
Loeng 2
1993a tundsid meie riigikogulased muret, et kapital voolab maalt ära linna ja seetõttu laseb maamajanduse põhja, kuid ei öelnud välja (või ei osanud/julgenud aimata), et see ei saa Eesti põllumajandusele ainsaks surmahoobiks. Tegelikult oli selle reformi juures veel teine "surmahoop" mis andis nätaka kogu Eesti majandusele - kapital ei voolanud mitte ainult maalt linna, vaid ka riigist välja. Seejuures tuleb eristada põhimõttelist erinevust tavalise välisinvesteeringu ja lihtsalt kapitali väljavoolu vahel. Esimesel juhul müüakse/ostetakse äriettevõtte osakud välismaalastele või põllumajandusest kaugel seisvatele kohalikele, aga müügist saadud vahendid paigutatakse ettevõttesse, mis tagab selle arengu (raha jääb riiki ja ettevõttesse). Teisel juhul antakse/kingitakse/tagastatakse osakud (meie puhul siis "lehmühikud") kas välismaalastele, või põllumajandusest kaugel seisvatele eestlastele, kes need kohalikele hangeldajatele või välismaalastele maha müüvad (väike osa nendest alustas "lehmühikutega" talupidamist, mis lõppes enemusele jällegi krahhi, ning kogu talupidamise müügiga) ehk raha ja rikkused voolavad riigist välja. Viimasel juhul ei ole kohalikud huvitatud mitte ettevõtte arengust vaid isiklikust kasust ja välismaalased ei ole huvitatud mitte kohaliku põllumajanduse toetamisest (mille läbi kasumit teenida), vaid tihedast konkurentsist tüütu ning potensiaalika konkurentmajanduse tasalülitamisest.
ENSV põllumajandus oli üles ehitatud tohutule tootlikusele, mis ületas mitukümmend korda ENSV enda sisemajanduse vajadused ja toodang realiseeriti väljaspool vabariiki terves Nõukogude Liidus (eksport).
Teised euroopa (ja kogu maailma) riigid pidasid samal ajal omavahel pidevat sõda turgude pärast, kuhu oma toodangut eksportida. Konkurents oli ja on ülitihe! Kellel oleks olnud vaja uut väikeriiki, kes suudaks euroopa turud oma ODAVATE ja KVALITEETSETE põllumajandussaadustega üle ujutada? Suur osa euroopa põllumeestest oleks jäänud lihtsalt tööta ja pankrotistunud. Meid oli teistele vaja AINULT TARBIJANA (import) MITTE TOOTJANA (eksport).
Seetõttu toetati ja rahastati väljastpoolt kahe käega meie põllumajanduse põhja laskmist ja konkurentsivõime nullilähedaseks viimist. Kui aga nähti, et ainult uuest põllumajandusreformist pole 100% kasu, sest jonnakad eestlased hakkasid looma oma talusid nagu seeni pärast vihma ja ikkagi muutusid oma odava toodanguga ohtlikuks välisturgudele, siis järgnevatel aastatel toetati vastava seadusandluse loomet, mis sellised väikeettevõtjad välja suretaks nii, et nende valduses olev kapital voolaks Eestist välja, mille läbi saaks täieliku kontrolli Eesti põllumajanduse edasise käekäigu üle.
Eesti talunik (ja muu elanikkond) tuli viia sellisesse olekusse, et ta oleks võimalikult vaene, ning seeläbi tunneks sundust müüa maha kogu tootmine ja tema valduses olev tootmismaa. Kui läks müügiks, siis olid kohe kohal ka "välisinvestorid". Alles jäänud tootmine tuli aga oma kontrolli alla saada (piirata kohalikul kapitalil baseeruvad tootjad euroopa turgudele mitteohtlikule tasemele) või osta need osaliselt või tervenisti üles ja panna endale kasumit teenima.
Ülesande täitmine sujus üpriski hästi ja suuremate tõrgeteta, sest kohalike seast leiti piisavalt võtmeisikuid, kellele "kott pähe" tõmmata. Kas meie teatud tegelased said "koti pähe" teadlikult (omakasu) või oma rumalusest (naiivsus), ei võta voli kohut mõista.
Kusjuures see ei puuduta mitte ainult meie põllumajandust vaid kogu kompotti tervikuna. Prioriteetide järjekorras SÕJANDUS-RAHANDUS-MAJANDUS. Aastakümneid oldi eemalt jälgitud rikka ja varaka imedemaa Nõukogude Liidu tegemisi "raudse eesriide taga". Nii rahvamajanduses kui sõjanduses. Ja siis äkki, pärast kolossi kokku varisemist, avanes järsku võimalus kogu sellele rahvamajanduse rikkusele ja sõjatööstusele küüned taha ajada! See oli enneolematu ja kordumatu võimalus, mida ei saanud ega tohtinud mitte mingil tingimusel maha magada. Kuna baltimaad olid esimesed, milliste kaudu ja vahendusel kogu modrule ligi pääses, siis hakkas esmalt kohe siit ja siitkaudu kõikvõimaliku mammona väljavedu. Kardeti, et olukord võib olla ajutine ja loodeti enne Venemaa "üles ärkamist" võimalikult palju kasulikku oma valdusesse saada. Otse loomulikult oli selleks esmatähtsaks valdkonnaks SÕJANDUS. Ja välisriikide eriteenistused koostöös valitsustega võtsid siin sisse positsiooni nr.1 jättes meie rahandusest ja majandusest huvitatud ringkonnad tugevama õigusega positsioonidele nr.2 ja nr.3
Nii see Estonia põhja meil läks, nii otseses kui ülekantud tähenduses.
Kuna teema oli M.Laari seotusest põllumajanduse nö "põhja laskmisega", siis toome siinkohal ära ka selle, kuidas välisriigid hiljem tema panust peaministrina kogu selles kompotis hindasid. Silmaklappidega kodanikele vihjeks, et igasugused fondid jms annetajate nimed ei pruugi kajastada nimetatud fondide ja rahastajate isiklikke huve, vaid osade nende süütute nimede taga on huvigrupid/teenistused, kes eelistavad hoida madalat profiili ja jääda tähelepanust märkimata ning tahaplaanile.
Põllumajandusele lisandub siin ka sõjanduse valdkonna mõõde.
M.Laari esimesel valitsemise perioodil 1992-1994 toimusid muuhulgas:
* Rahareformi käigus kokkukogutud rublade müük Tšetšeeniasse
* Pullapää "Jäägrikriis"
* Üle 30 000 püstoli TT illegaalne müük Venemaale
* Erinevate käsitulirelvade illegaalne sissevedu Poolast
* Illegaalse relvaäri vohamine (OÜ Agser; Kaitseväe peastaap jms)
* Israeli relvatehing
* Relvade ja strateegiliste militaarmaterjalide salajane vedu reisiparvlaeval Estonia
Hr. M.Laari on autasustatud (Välisriikide poolt - jätame eesti autasud siit praegu välja):
1999 Püha Andrease Rist (Saint (või St.) Andreas Cross) see on kõige segasema statuudiga auhind üldse ja pole üheselt selge, kes seda annab ja mille eest) NB! mitte segamini ajada St Andrews Cross-iga.
2001 Malta Vabariigi Rahvuslik Teeneteorden (suurrist)
2001 Prantsuse Rahvusliku Teeneteordeni suurrist
2001 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurrist
2002 Adam Smith Award "Liberaalse majandusmudeli eduka juurutamise eest Eestis" (Centre for the New Europe)
http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Smith
2003 USA Polaki fondi autasu teenete eest peaministrina (The Fund of American Studies Polak Foundation Award)
http://www.tfas.org/page.aspx?pid=400
2003 Püha Mauriitsiuse ja Lazari Savoy Ordu Suurrist (Knights Grand Cross of the Order of Saints Maurice and Lazarus) Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu (Malta ordu)
http://et.wikipedia.org/wiki/Malta_ordu
2006 USA Milton Friedman Award (asutatud 2002a ja M.Laar oli selle autasu kolmas nominent üldse) ametliku staatusega "vabaduse edendamise eest", CATO Instituudi enda sõnul "kardinaalsete majandusreformide läbiviimise eest Eestis" (auhinnaraha (500 000 USD / 6,5 miljonit EEK) tuli CATO Instituudilt, mis on libertaarse suundumusega ning mida finantseeritakse liikmete, erafondide, ja erafirmade ressurssidest)
http://www.cato.org/policy-report/julyaugust-200...
2007 Liberální Institut Annual Award "liberaalse majanduspoliitika läbiviimise eest"
http://stats.libinst.cz/stranka_en.php?id=1
2007 USA Michigani Actoni instituudi autasu "usalduse ja vabaduse auhind" (Acton Institute The Faith and Freedom Award)
http://www.acton.org/about/faith-and-freedom-awa...
2008 Rootsi Põhjatähe orden komandöri suurristiga "Rootsi riigile osutatud teenete eest"
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti...
2008 Turgot Instituudi auhind "Eestis teostatud radikaalsete majandusreformide eest" (Turgot Institute Liberty award)
http://uudised.err.ee/index.php?06110891
2008 Sjur Lindebraekke Demokraatia ja Inimõiguste auhind "majandusreformide eest Eestis, Gruusia reformide nõustamise ning Kuuba opositsiooni toetamise eest" (Sjur Lindebrække Prize)
http://en.wikipedia.org/wiki/Sjur_Lindebr...
2009 Soome Vabariigi Valge Roosi Rüütelkonna kommodoori 1. järgu rist "töö eest Teise Maailmasõja ajaloo uurimisel"
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_Valge...
2010 Gruusia Püha Jüri orden "tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist"
http://www.postimees.ee/214285/laar-sai-saakasvi...
2011 Poola III klassi teeneteorden "Eesti ja Poola koostöö arendamise ja ühise ajaloolise pärandi teadvustamise edendamise eest" (Vastavalt statuudile omistatakse ordenit välismaalastele või välismaal elavatele poolakatele, kes on panustanud Poola rahva ja riigi heasse käekäiku).
http://uudised.err.ee/?06228711
2011 Sándor Petőfi nimeline autasu "kommunismikuritegude uurimise ning sellealase ajaloolise pärandi teadvustamise eest"
http://www.vm.ee/?q=en/node/13284
Nendest KAKS ei ole seotud majandusega:
Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärk;
Sándor Petőfi nimeline autasu.
ÜKS ei ole ILMSELT 100% seotud majandusega:
Poola III klassi teeneteorden
ja ÜKS ei ole ILMSELT seotud Eesti majandusega:
Gruusia Püha Jüri orden
___________________
võidlen õigekirja eest !
| Lee 15. aprill 2013, kl 14.02 |
| Tangid 15. aprill 2013, kl 16.01 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 60 |
Aga palun.
Sealt autasude nimekirjast on puudu ESIMENE:
Maailma parim noorpoliitik 1993 (Junior Chamber International ja The Outstanding Young Persons of the World (TOYP) poolt (Peakorter asub USA-s, lähim kontor asub Rootsis) antud auhind.
On huvitav täheldada, et erinevate majandushuvide kaitsmise eest on Hr. Laarile antud autasusid just nende riikide poolt (või on auhinna määramisel olnud osalised), kellel on (või olid) siin otsesed majanduslikud või sõjalised huvid.
USA
Inglismaa
Saksamaa
Rootsi
Norra
Prantsusmaa
Israel
Poola
Tšehhi
Ungari
Soome
Pilk Euroopa kaardile ja asi hakkab võtma ilmet eksole.
http://www.hot.ee/trigrweb/Euroopa_kaart...
Hr. Laar ei ole saanud selliseid auhindu aga näiteks riikidelt, kelle huve ta siin esindanud ei ole - Lätilt, Leedult, Venemaalt, Valgevenelt ega Ukrainalt.
Samuti mitte nendelt riikidelt, kellel otsene majanduslik ja poliitiline huvi Eestis puudub (Hispaania, Itaalia, Belgia, Holland, Portugal jne)
Ja Eesti enda autasud on eranditult seotud HOOPIS tema erialadega - Sõjaajaloolasest poliitik ja kirjanik.
Ei midagi seoses Eesti hiilgava majandusega.
Kaitseväe teenetemärk 1998
(Kaitsealaste teenete eest Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks)
Kaitseliidu teenetemedal 1999
(Kaitseliidule osutatud väljapaistvate teenete eest)
Relvastatud Vastupanu Teeneterist (II klass) 1999
(metsavendade ajaloo ja ideede tutvustamise eest tänapäeval)
Riigivapi II klassi teenetemärk 2001
(riigile osutatud teenete eest - asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva – 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks)
Mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” 2002
(oma tegevusega kaitseväe arengule kaasa aitamise eest)
Kaitseministeeriumi teeneterist 2004
(Eesti NATOga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)
******************************************************
https://www.riigiteataja.ee/akt/13330154
___________________
võidlen õigekirja eest !
Sealt autasude nimekirjast on puudu ESIMENE:
Maailma parim noorpoliitik 1993 (Junior Chamber International ja The Outstanding Young Persons of the World (TOYP) poolt (Peakorter asub USA-s, lähim kontor asub Rootsis) antud auhind.
On huvitav täheldada, et erinevate majandushuvide kaitsmise eest on Hr. Laarile antud autasusid just nende riikide poolt (või on auhinna määramisel olnud osalised), kellel on (või olid) siin otsesed majanduslikud või sõjalised huvid.
USA
Inglismaa
Saksamaa
Rootsi
Norra
Prantsusmaa
Israel
Poola
Tšehhi
Ungari
Soome
Pilk Euroopa kaardile ja asi hakkab võtma ilmet eksole.
http://www.hot.ee/trigrweb/Euroopa_kaart...
Hr. Laar ei ole saanud selliseid auhindu aga näiteks riikidelt, kelle huve ta siin esindanud ei ole - Lätilt, Leedult, Venemaalt, Valgevenelt ega Ukrainalt.
Samuti mitte nendelt riikidelt, kellel otsene majanduslik ja poliitiline huvi Eestis puudub (Hispaania, Itaalia, Belgia, Holland, Portugal jne)
Ja Eesti enda autasud on eranditult seotud HOOPIS tema erialadega - Sõjaajaloolasest poliitik ja kirjanik.
Ei midagi seoses Eesti hiilgava majandusega.
Kaitseväe teenetemärk 1998
(Kaitsealaste teenete eest Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks)
Kaitseliidu teenetemedal 1999
(Kaitseliidule osutatud väljapaistvate teenete eest)
Relvastatud Vastupanu Teeneterist (II klass) 1999
(metsavendade ajaloo ja ideede tutvustamise eest tänapäeval)
Riigivapi II klassi teenetemärk 2001
(riigile osutatud teenete eest - asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva – 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks)
Mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” 2002
(oma tegevusega kaitseväe arengule kaasa aitamise eest)
Kaitseministeeriumi teeneterist 2004
(Eesti NATOga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)
******************************************************
https://www.riigiteataja.ee/akt/13330154
___________________
võidlen õigekirja eest !
| juhan 15. aprill 2013, kl 16.14 |
| Tangid 15. aprill 2013, kl 18.14 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 60 |
Venemaa on nii suur ja lai mõiste, et seal läheb endistel kolhoosnikel seinast-seina. Maapiirkonnad on maha jäänud ja viletsad, suurlinnade läheduses olevad põllumajandusettevõtted aga heal järjel.
Kaubavahetus Venemaaga on olnud pidevalt hüppeline. Venemaaga tuleb arvestada alati seda, et "kuidas küla koerale, nii koer külale" - ehk siis venelased on varmad kasutama n.ö. "karistusmeetmeid", kui midagi ei meeldi. Liha sissevedu Eestist on aga omal ajal piiranud ka näiteks Läti.
Midagi pole muutunud liha sisseveo piirangutega:
http://uudised.err.ee/index.php?06263373
Ega elusloomadega:
http://uudised.err.ee/index.php?06266863
Video:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=vide...
Juurde võib tulla teisigi piiranguid:
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/vene-jarel...
******************************************************
Kaubavahetusest venemaaga 2012 seisuga
http://valitsus.ee/et/uudised/pressiteated...
Eesti-Vene kaubavahetusest võrreldes teiste Eesti naaberriikidega
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j...
Ja ülevaade majandussuhetest ja vajalikest arengutest, millest räägiti juba 2001a:
http://www.vm.ee/?q=node/3340
___________________
võidlen õigekirja eest !
Kaubavahetus Venemaaga on olnud pidevalt hüppeline. Venemaaga tuleb arvestada alati seda, et "kuidas küla koerale, nii koer külale" - ehk siis venelased on varmad kasutama n.ö. "karistusmeetmeid", kui midagi ei meeldi. Liha sissevedu Eestist on aga omal ajal piiranud ka näiteks Läti.
Midagi pole muutunud liha sisseveo piirangutega:
http://uudised.err.ee/index.php?06263373
Ega elusloomadega:
http://uudised.err.ee/index.php?06266863
Video:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=vide...
Juurde võib tulla teisigi piiranguid:
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/vene-jarel...
******************************************************
Kaubavahetusest venemaaga 2012 seisuga
http://valitsus.ee/et/uudised/pressiteated...
Eesti-Vene kaubavahetusest võrreldes teiste Eesti naaberriikidega
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j...
Ja ülevaade majandussuhetest ja vajalikest arengutest, millest räägiti juba 2001a:
http://www.vm.ee/?q=node/3340
___________________
võidlen õigekirja eest !
| :D 15. aprill 2013, kl 18.19 |
| rästu 15. aprill 2013, kl 18.34 |
| TANNGID Ohvlaine 15. aprill 2013, kl 19.09 |
| jaan 17. aprill 2013, kl 16.16 |
Tühjagi ei saanud aru, kas Laari valitsus lasi siis põllumajanduse põhja või ei? Loosung oli ju, et riik on kehva omanik, kõik tuli kähku erakätesse anda. Kuhu see toodang oleks pandud, kui Venemaale enam ei olnud kasulik müüa(topelttollid), läänes omal ületoodang. Oleks pidanud SRÜ-sse jääma siis oleks võibolla vene turg alles jäänud? Olukord oli ja on keeruline. Mina igatahes olen rahul- hea, et niigi läks!
| vaaaal 17. aprill 2013, kl 16.44 |
| juku 17. aprill 2013, kl 18.31 |
Lisa postitus