Mulle ka see kallistamise komme ei meeldi, muudkui ronitakse kaela, astun alati sammu tagasi, siis ei saa mind emmata suvaline tuttav...
Ajad muutuvad ja sellega ka kombed ja mõisted ja muu. Vanasti õpetati medkoolis, et gaydus on haiguslik nähe, nüüd õpetatakse, et see on normaalne kui inimesel on teistmoodi seksuaalne orientatsioon ja midagi pole katki. Kõik oleneb endast, kuidas ja mis elu elad, keda aramstad ja kellega omale lapse sünnitad. Või ei tahagi lapsi, vaba valik. Ma ütleksin, et mind isiklikult häirib tohutu hulk kärgperesid ja vallasemasid. See on murekoht, miks kasvataakse üles neidusid, kes ei ole mõelnud ,millises järjekorras pere luua ja sünnitavad suva siis kellel tehtud lapse lihtsalt ilma , ette valmistamata ennast pereeluks. Ja miks kasvatatakse üles pojad, kes ei oska planeerida, millal nad peret luua tahavad, vaid käivad ja ilma kaistevahenditeta teevad suvalistele neidudele lapsi. Millistest peredest on selline noorte üleskasvatamine pärit? See mulle ei meeldi rohkem kui gayndus, millesse ma ei puutu , et kes kellega magab, ei huvita, sealt lapsi ei tule, kes siis peavad kasvama isata või ka emata.