hoolimata inimese vanusest, kui ta ei ole paris meelemoistuseta - ja seda ta vist siiski pole?- on oige kehtestada suhtlemisreeglid vastastikku.
Kullap oskate ikka natuke hinnata, milles probleem.
Kui tegemist vaid kiusliku, igavleva inimesega, oelge talle, et te ei kavatse taluda tema soimu ja pidevat kiuslikkust. Ning kui ta end ei muuda, teie talle appi enam tule. Suhelge temaga nagu omasugusega, mitte kui vanakesega - ega eakad inimesed ise ennast nii vanana ei tunneta, kui me ette kujutame.
Kindlasti aga jalgige, kas tal ei ole mingeid erilisi voi uusi korvalekaldeid, kas need ei suvene voi ei teki mingeid uusi isearasusi, ja pidage nou arstiga.
Kiuslik kaitumine ja arrituvus voivad olla hoopis signaal arenevast haigusest, mis veel valja pole loonud. See voib olla nii mentaalne kui fuusiline haigestumine. Ka kasvajate nn. arenguperiood teeb inimesed narviliseks ja nad kaituvad kummaliselt.
Ja tundke roomu sellest, et keegi vajab teid, et Teie saate kellelegi abiks olla, et Teil on joud ja voimalus uhe inimese elu kergendada. Olge tugev!