50+ nurgake
Ainult üksikutele naistele ja meestele...
Üksik naine 01. jaanuar 2014, kl 22.14 |
aju_keenius 01. jaanuar 2014, kl 22.57 |
Tiina 02. jaanuar 2014, kl 16.29 |
Kui 60-selt või natuke enne seda töö kaotad, siis uut on väga raske saada.Olen töötanud terve elu klienditeeninduses,aga praegu teeksin midagi muud.Aga seda midagi muud, polegi saada, kuna vaadatakse su aastanumbrit, mitte seda, et oled veel ;triksis ja traksis.;Ja elan ka väiksemas linnas.
Daam koerakeseta 02. jaanuar 2014, kl 16.42 |
Tahaks teada 02. jaanuar 2014, kl 17.32 |
Kas see teema on tehtud selleks, et jagada mingit teatud infot, mis on mõeldud mittesuhtes vallalistele?
Kui on saladusi, siis julgemalt. Olen uudishimulik. Abielus, kooselus, suhtes pole.Mida siin rääkida kui üksikuna ei tunne ennast?
Lähen õunakooki tegema vahepeal.
Ah, jah... mõnusat 2014 algust kõigile!
Kui on saladusi, siis julgemalt. Olen uudishimulik. Abielus, kooselus, suhtes pole.Mida siin rääkida kui üksikuna ei tunne ennast?
Lähen õunakooki tegema vahepeal.
Ah, jah... mõnusat 2014 algust kõigile!
rästu 02. jaanuar 2014, kl 17.56 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1,317 |
ka üksik mees 04. jaanuar 2014, kl 06.52 |
55-60üksikuksjäänudnaine 04. jaanuar 2014, kl 10.33 |
sohvi2 to rästu ja kõigile teistele ka 04. jaanuar 2014, kl 11.42 |
Üksik naine 04. jaanuar 2014, kl 11.51 |
Omas elemendis 05. jaanuar 2014, kl 20.39 |
Siinsamas tutvungi kui keegi soovi avaldab.
Lubage esitleda: Naisterahvas, 53 a.,nimi E-ga algab ja lõpeb. Töötan, palk eesti keskmiseni ei ulatu veel,mul on kinnisvara ja vallasvara ja täiskasvanud lapsed, olen vanaema.
Elu seadusi tudeerides, no-igapäevast elu elades on igasugu asju ja olukordi ette tulnud, mille tulemusena elan nüüd jälle omaette ja ütlen ausalt-mul pole üksiklase tunnet.Võib olla olen elamise tuhinas ära unustanud, mis tunne see on, aga noorena oli tihti üksildane olla ka seltskonnas või koos elukaaslasega.
Kallid foorumlased-saagem tuttavaks!Või siis esimeses rubriigis SUHETE all?
Lubage esitleda: Naisterahvas, 53 a.,nimi E-ga algab ja lõpeb. Töötan, palk eesti keskmiseni ei ulatu veel,mul on kinnisvara ja vallasvara ja täiskasvanud lapsed, olen vanaema.
Elu seadusi tudeerides, no-igapäevast elu elades on igasugu asju ja olukordi ette tulnud, mille tulemusena elan nüüd jälle omaette ja ütlen ausalt-mul pole üksiklase tunnet.Võib olla olen elamise tuhinas ära unustanud, mis tunne see on, aga noorena oli tihti üksildane olla ka seltskonnas või koos elukaaslasega.
Kallid foorumlased-saagem tuttavaks!Või siis esimeses rubriigis SUHETE all?
n63 06. jaanuar 2014, kl 09.29 |
Tervist ja õnne!
Elan kaua juba üksi ja naudin seda. Kui esimene laps läks kodunt ära, tundsin kurbust ja istusin vahest ikka tema toas. Teise äraminekut juba ootasin. Nüüd on hea olla vanaema ja olla abiks kui vajatakse. Lastega väga head suhted. Tööd teen kodus ja saan mingil määral sättida oma aega. Pea-asi, et töö tehtud. No ei tunne igatsust, et mul keegi veel oleks. Olen tegelikult olnud kogu elu sellise üksiku hundi hingega. Teen mis tahan.
Elan kaua juba üksi ja naudin seda. Kui esimene laps läks kodunt ära, tundsin kurbust ja istusin vahest ikka tema toas. Teise äraminekut juba ootasin. Nüüd on hea olla vanaema ja olla abiks kui vajatakse. Lastega väga head suhted. Tööd teen kodus ja saan mingil määral sättida oma aega. Pea-asi, et töö tehtud. No ei tunne igatsust, et mul keegi veel oleks. Olen tegelikult olnud kogu elu sellise üksiku hundi hingega. Teen mis tahan.
mai 06. jaanuar 2014, kl 14.24 |
mees 07. jaanuar 2014, kl 12.24 |
proua Peterman 07. jaanuar 2014, kl 12.38 |
Kas ongi tõsi, et enam ei tohi soovida HEAD UUT AASTAT! Kas jäin hiljaks? Aga nüüd ma soovin siis head seda aastat kõigile üksikutele.
Üksindus on hea, kui selle omaks võtad ja sellega elama õpid. Maailmas on palju üksikuid ja paljud nendest on hoopis õnnelikumad kui viletsas suhtes.
Aga kuna üksindus võrdub paljudel üksi ja õnnetu olemisega, siis mina sellega nõus ei ole.
Aga kellel on vaja kedagi kõrvale, soovin et nad siis ka leiaks. Unistused on head, nad saavad tihti teoks.
Üksindus on hea, kui selle omaks võtad ja sellega elama õpid. Maailmas on palju üksikuid ja paljud nendest on hoopis õnnelikumad kui viletsas suhtes.
Aga kuna üksindus võrdub paljudel üksi ja õnnetu olemisega, siis mina sellega nõus ei ole.
Aga kellel on vaja kedagi kõrvale, soovin et nad siis ka leiaks. Unistused on head, nad saavad tihti teoks.
ka üksik 07. jaanuar 2014, kl 14.05 |
Lähenen kohe varsti selle vanuse gruppi.Aastaid üksi oldud.Kuna tõõl ei käi seoses tervisega,siis iga aastaga see üksindus hakkab pinda.Eriti kuidagi need jõulud aastavahetus.Enamus sõpru on ära teisel pool lahte.
Ja mis veel kummalisem,et ei soovigi nagu meest vaid millegi pärast sobiks naiste selstkond paremini.Kas see seotud ka ealiste iseärasustega.Või pean aju uuringutele põõrduma
Ja mis veel kummalisem,et ei soovigi nagu meest vaid millegi pärast sobiks naiste selstkond paremini.Kas see seotud ka ealiste iseärasustega.Või pean aju uuringutele põõrduma
mõtled üksi---räägid ise endaga! 07. jaanuar 2014, kl 15.35 |
proua Peterman 07. jaanuar 2014, kl 15.48 |
Mina arvan, et nooruse on tingimata vaja kaaslast, kasvõi järeltulijate ssaamiseks. 50+ on aga juba elu teine pool ja siis tuleb ära õppida üksi otsuseid tegema ja üksi vastutama. Kuidas üksindus aju hävitab, sellest ma aru ei saa. Me ju olem ikka seltskonnas, tööl, sõpradega jne.
Ja need kes on ennast veel selles vanuses seksiorjaks müünud, st et neil on tingimata just vaja selle pulga otsas istuda, siis need ei mõtle ajuga vaid lähtuvad instinktidest.
Ja need kes on ennast veel selles vanuses seksiorjaks müünud, st et neil on tingimata just vaja selle pulga otsas istuda, siis need ei mõtle ajuga vaid lähtuvad instinktidest.
Lisa postitus