pole ammu saanud kui viidata ühele teemale naistekas, seda ühelt poolt, ja teiselt poolt olen teinud kõik selleks, et seda mingil juhul ei juhtukski ja nii pikki aastaid.
niietsiis ise süüdi? kuidas nüüd võtta. kui võtta objektiivselt, siis on üksikud eriliselt ühiskonna alalise (hukkamõistu)luubi all, tekitades nn moraalseid takistusi. kui võtta subjektiivselt, siis kui teised inimesed/teine inimene ikka üldse korda ei lähe, pole ka mingeid taksitusi.
vat, aga kui läheb?
mitte ühiskond, mitte lähedased, vaid tunne, mis pikkade aastate vältel on dikteerinud käitumist seal, kus see ei tohiks mingil juhul dikteerida. raske juhus, teadvustan seda täiesti. pealegi ma
tahaks seda muuta. tahtmine pidavat olema küll taevariik:)

Jah,mida vanem ollakse,seda raskem on enda käitumismustrit muuta.Nii et pole see sugugi raske juhus nagu kirjutad vaid isegi tavapärane...siis vastavale isikule.
Samas on meie ümber ka inimesi,kes ei võta elu sugugi surmtõsiselt(et mis küll teised arvavad jne).Ja palju on selliseid vabu hingi loomeinimeste hulgas,kes suhtuvadki kõigesse loovalt.Neid ei kammitse üleliia alateadvusesse kogunenud eelarvamused,kompleksid jms.
Ega ma nüüd selle kirjajupiga eriti ei lohutanud,aga võibolla niipalju,et...ehk pole siiski tahtmine taevariik nagu oma kirja lõpetasid:)

Kui ikka tahtmine muutusteks on olemas, saab öelda, et algus on juba tehtud..

ahah, ahah.., et nii siis.

tänan, mina ja juku, et sõnaga õla alla panite, leevendab väheke ähmi pärast sõnavõttu avalikus ilmaruumis, ma oskan ikka ennastki üllatada:)

arvata on, et kui kuskil keegi käib kepita ilmas ringi ja laseb mööda põski voolata krokodillipisaratel, ise tagudes vastu rinda..moraal ja teiste kurjad pilgud on need, mis panevad jalad risti käima ja pead raputama iga pakkumise peale. siis see on lihtsalt enese upitamine mingile helesinisele pilvekesele, näitamaks maailmale siin maakeeli ja otse öelduna... nõmedust...sest elu on elamiseks, mitte halamiseks.

siin pole ammu enam muinasjutte kirjutatud sellisel tasemal...:D

algusega on nii nagu ta on, vahel keeruline, vahel ülilihtne, mul on olnud mõlemat moodi, lihtsalt see oli hirmkaua aega tagasi. nüüd mõlgutan uuesti selliseid mõtteid....ja tean, et olen rooste läinud:)
aa südikus on üks mu nimedest aegadest-aega, seda olen viimasel ajal küll ainult ametit pidades kasutanud.

ei märganudki ennist rohelist elukat ja tema lahket komplimenti, tänan rästu, mullegi meeldivad muinasjutud:)

On aeg alustada:)

let's rock

aga seda ma juba tegingi, kobades küll, aga ikkagi:)

rokkimiseni võib küll veel aega minna, aga oma hääle olen juba kuuldavaks teinud, minu puhul asi seegi.

Siin polegi teemat alustatudki-kus on meesteotsingud, konnasilmad, ülekaal ja toidupangast makaronide nuiamine? Mitte midagi pole!Mis teema see selline on? Täid teil vähemalt on?

:))
isegi täisid pole, olen tükk aega naernud, väike kõhuvalu on, tnx lõbusa hommiku eest:)

Mida kõike siin pole!

tibu, aga sa saada enda omasid - kindlasti on nad sul kenad ja saledad ja sportlikud