Vananemine on omaette kunstiliik ja pole vaja sellesse kergekäeliselt suhtuda. Milleks varjata naeratusega morni ilmet kui ellusuhtumine on näo selliseks lihvinud. Ei igasugustele juustevärvidele, hall on uus blond, brünett ja kõik muud toonid. Vanainimene pole valgusfoor, et punast, kollast ja rohelist kannab. Kasutagem ainult naturaalset, st põhjamaisest kaamosest inspireeritud halli, musta ja veel tumedamat.

juuksevärv pole ainus, mis vananemise väärikaks teeb. Mõni kannab blondi, mõni halli, kõik oleneb inimesest.
Väärikus kas on või ei ole, see on muide juba enne vananemise ilminguid olemas mõnel ja mõni jääb elu lõpuni teismeliseks, sest tema arvabki nii.
Maailma on imeline...

väärikus ongi see, et viimaks hakkad maha rahunema ja enda või teiste "teismelisusega" leppima. sul võib olla elu jooksul omandatud kõva pagas, aga see, kes/mis sa tegelikult oled, on noorusest pärit. silmad paneb särama ikka teisme-ea lauluviis...

minu vanaema ütles ikka, et vana inimene on juba niigi kole ja hall ja ta peabki kandma heledaid ja rõõmsaid värve.
Siinjuures arvan, et proua Aino on ajanud segamini sisemise väärikuse ja fassaadi, et kui vana naine paneb selga halli või musta kostüümi, siis ongi väärikas proua valmis, aga ise ajab suust välja juttu, mis isegi vene madruse punastama paneb.

et
Juuksevärv loomulikult, mitte juustevärv. Oeh, see varahommikune võileib juustuga rikkus kogu mu püüdluse väärikalt vananeda.
Aga et'ile aitäh, et nii delikaatselt... Kui ma oma ainukest juustutükki poleks äsja kõhtu manustanud, siis jagaksin seda sinuga.

NO SELLISE RAHAGA JA ÜKSIKUNA
POLE VÕIMALIK ISEGI VÄÄRIKALT VANANEDA?
JA MÕTEKAS OLEKS IKKA MÕNE NAISEGA
KAHEKESI TOIME TULLA,,
ÜKSIKU ELU TAPAB 14, aastat varem

ÜKSIK MEES
EI SIND, VANA KÄNDU, VÕTA USSI EGA PÜSSIROHI. KUI VÄÄRIKALT VANANEND EIDE KA VEEL LEIAD, SIIS ELAD VIST IGAVESTI.

Aitähh juustu eest, juuksed on mul blondeeritud, et olla ,,mõistusega,, tasakaalus ja ikka väärikalt.
Üldse püüan olla ise tasakaalus, sest maailm, oma mitmepalgelisuses, on ammu tasakaalust väljas.
Varja kuidas oskad, aga halba ilma, ei varja miski.

Öeldakse ju, et pole halba ilma, vaid valesti valitud riided ja nii ongi :).
Ja väärikas vananemine seisneb minu arust hoopis põhjuses elada, kui see ära kaob, siis kaob ka väärikas vananemine. Ja elamise põhjuseks võivada siis olla ju lapsed või lapselapsed, mõni põnev hobi, leitakse või taasavastatakse oma erilised anded ja arendatakse neid, leidke ainult oma :).

Ajast aega on otsitud elu mõtet, küll lastes, küll töös, või hobis.
Elu mõte ongi elamises, ei mäleta, kes nii ütles.

Ja mina lisaksin veel, et kui mõni vanainimene ei taha väärikalt vananeda, siis tuleb ta korrale kutsuda ja näidata kätte õige teeots. Peaksid olema tasuta kursused ja laagrid, kus õpetatakse õelutsemist ja virisemist ja edukatele lõpetajatele antakse hallid rinnamärgid.

Kas sul on kursused edukalt lõpetatud:)
Rinna Märk rinnas.

Olen ka eakas, aga mina ei koorma ennast selliste probleemidega. Mina elan, käin tööl, suhtlen laste ja lastelastega, isegi armastus on ellu tulnud. Mida veel väärikust mulle vaja peaks olema.

Ma arvan, et autoril on õigus - ei ole vaja kergekäeliselt suhtuda.
Käsi olgu raske ja suhtumine tuleb ära unustada.
Juuksed võiks üldse maha lõigata. Pension väike, jääb šampooni ja palsami raha muudeks hüvedeks.
Ja riided! Milleks need? Olgu värvilised, hallid, pruunid või mustad. Käige väljas pimedal ajal või kui on paks udu. Vaid öö on mustast tumedam, ja udu hallis hallim.
Voilà!

No ilma riieteta meie kliimas ikkagi ei saa, kui ehk ainult südasuvel, aga siis ju ööd valged. Ja lõppude lõpuks, mida selle suure rahaga peale hakata, kui oled alasti ja juusteta?

Väärikus kui fassaad - jaa, ideel on jumet!
Väärikas vanaroosa krimpleenkostüüm, nikerduste ja nupuga spatsiirstokk, vildist kübar, mis on viieliitrise purgi peal igal öösel oma vormi taastamas ja seda juba niikaua, et purgi klaaspõhjale pressitud "ГОСТ пять литров" kübara välisküljelegi on jäädvustunud.
Stiili peab olema.
Fassaad olgu vankumatu, kui on vaja kellelegi oma vajadusi argumenteeritult esitada, siis vastaspoolele spatsiirstokiga sooritatav sääremassaž peab olema kõrvalseisjatele märkamatu (vilumus tuleb uskumatult ruttu, lihtsalt praktikat on vaja).
...kuulge, ma hakkasin just oma Viljandi rongi kiirusega läheneva raugapõlve elustiili kontseptsiooni koostama....

(kergeltsolvujad - võtke kergelt, sest just nii kergemeelselt see kirja pandud saigi!)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 28.10.2014 20.31.

Proua Aino on peris humorist kohe.

moosimadu 10 punkti.
Teiste esitlus nõrgem.

Pole teisedki vähemat väärt.
Mu meelest nii lohutav, et ka väärikas vanaduses järgib igaüks oma kindlat väljapeetud stiili, sest mida muud kardab üks õige naisterahvas veel enam kui teist naist samasuguse kleidiga kui tal endal.

Siis võtad huulepulga ja sirgeldad möödaminnes miskit teise naise kleidile, ei ole enam sama.

Väärikalt vananejad ei kasuta huulepulka aga briljantrohelise pudelike ajab siis asja ära.

:D, vahet pole, kõik püha ürituse nimel.

Mulle meeldib ennast meikida ja juukseid värvida, ma ei taha olla mingi hall hiir.Kannan ka pikki valgeid saapaid.Samas ei ütle ära ka heast seltskonnast kuskil baaris.Miks peaks teisiti olema, see ju minu soov.

värvitud juustega naine
kena kui inimene enda eest hoolitseb, a valgeid pikki saapaid ei kanna viimased 10 aastat isegi noored enam. need lootusetult moest läinud. elad vist kusagil ääremaal, seal kiputakse igasugu veidrusi moeröögatusteks pidama.

Ääremaa on ka maa,seal teatakse ja tuntakse ka moodi.Ja isegi teatakse, et uus lause algab suure tähega.

Piuksus! Ei kaagutanud!

Aga millal jõuab ääremaale teadmine, et pärast kirjavahemärki jäetkase tühik? Jõuab see teadmine veel sel sajandil pärale või pole lootustki?

ääremaale pikk maa ja ikka läheb midagi tee peal kaotsi. valged saapad jõudsid kohale, mustad haarati trenditeadlikumate poolt juba poolel teel ära. kirjaoskusega sama lugu, midagi jõudis isegi kunagi kohale, suurem osa kaotsis mis kaotsis.

väärikalt vananejad vestlushoos.

Peeter Habememaksumees Esimese ajal, kui me veel veidi nooremad olime,mäeletate, saadeti Pariisist viimase moepiiksatuse järgi rõivastatud nukud Piiterisse. Teekond oli pikk, aeg müüdus, Piiteris oli kogu aeg Pariisi tunamöödunud kevade kollektsiooni järgi tehtud moerõivad.
No ja kui uudishimulik kutsar oli kallist saadetist tee peal natule käperdanud ka, võis isegi juhtuda, et Piiteri prouade seelikusabades olid mudeli järgi kopeeritud lõhikud seal, kus neid teed alustanud mannekeeni hamesabas sugugi ei olnud...