Mäletab keegi raamatut Zigmund-Hanzelka 3 köidet Aafrikast?
Meil oli see kapsaks loetud ja fotosid uuritud. Nii võõras maa, rahvas, kultuur.

Imestasime võõristusega neid augustatud kõrvu, huuli, põski, üldse inimnahka, mis oli välja venitatud. Koledaid, tookordse arusaama järele, tätoveeringuid. Pahupidi pakse huuli, millest olid läbi torgatud mingid torud, kontrastselt heledad hambad ja peopesad.
Kartsime öösiti WC-sse minna, musta inimest ju pimedas ei näe! Ja põnev oli uurida neid porgandpaljaid inimkehasid, millel vaid nöörilaadsed punutised nimmekohal.

Aga tänapäeval, vaatame nüüdset moodi: pruun ihu ja kähku päevitada (solaarium), kulturistid värvivad end puhtneegreiks, hambad valgeks pleegitada, augustada kõrvad-keeled-nabad-kulmud, tätoveeringud on IN, daamide huuled – mida paksemad, seda ilusam, poolpaljalt käimine ja TV ilmateateski ekraanil olla on IN, nöörikestest koosnebki aluspesu.
Aafriklastel pole nahal karvakasvu ja meilgi - raseerida-vahatada-karvutuks!

Kas pole kummaline kokkusattumus?

Kogu see sari oli ju väga põnev, kauged maad ja rahvad, loodus.. Nüüd pole sellest maailmast midagi järgi, kilekoti-sitsikleidi-kultuus(itus) on kõik üle rullinud.

Olen ikka mõelnud, et mis neist reisisellidest endist sai?
Auto, mille reklaamimiseks nad tolle retke tegid (Tatra) väga kuulsaks ei saanudki.

Kui palju on kõik muutunud. Tookord sai neid raamatuist saadud arusaamu võetud ehedalt, kui oleks see absoluutne tõde.
Nüüd otsime mõnikord vana ja tarka, millel on väärtus.
Hehee, sööme kinoad, see ikka parem kui kruubipuder.
Sealt, Aafrika-raamatust, jah, põnev auto oli see, aga mulje neist inimestest jäi veider. Nüüdseks mõistan, et nood rändurid ei püüdnudki aru saada kohalike elutõdedest, kommetest, põhjustest, miks just nii end ilustati ja ega polnud neil süvenemiseks aegagi.

Ma vahepeal googeldasin natuke, mõlemad on siiani elus. Nende reisiraamatud anti hiljem samizdati abil välja, sest läbi kuuekümnendate aastate NSVL-i reisides kirjutatud raamat oli kõike muud kui tollasele parteieliidile sobiv. Siis tuli Praha kevad, aastakümneid hiljem Sametrevolutsioon ja nad osalesid mõlemas..
Nende reisi eesmärk oli algselt kahjuks promoda "sotsialismimaal valmistatud autot", mitte tundma õppida kultuure, millest pahinal läbi kihutati. Milline materjal, milline võimalus läks raisku!

Vaat', kus, mhmm. Mul oli mõtlematus :), et "onud" on hiigelvanad :) või neid polegi enam. Tore!

Auto lausreklaami ma kah poleks osanud välja lugeda, ikka need fotod ja kirjeldused küladest, inimestest olid väga eksootilised ja põnevad.

Mille pärast mood on sellist teed läinud. Mõistan, kui jaapanlannad endile silmasuurenduse operatsioone teevad, eks USA filmid ja muusika loob iidoleid. Aga ma ei mõista miks valged neiud endid mustade sarnaseks teha tahavad, on see mingi kokkusattumus..

Eksootika lihtsalt. Valged on jaapanlaste jaoks eksootika, tumedad on valgete jaoks eksootika, neegrinaistele on sirged juuksed eksootika. Võltsis maailmas pole ehe olla moes. Kes ikka hillbilly olla tahab, maakas..

tegelikult on ju neid, kes ennast päris grillkanaks praevad, üsna vähe. kerge päivitunud jume teeb igas vanuses inimese kenamaks. meil ju nii pikalt külma aega, et neil, kes end selle aja jooksul paar korda lõunamaal ei pruunista, muutub ihu nõukaaegse supikana sarnaseks.

Kasvataja-Moninga (Monika), õpetas-lohutas: "Ärge tahtke olla ühesugused, ilus on erilisus." Ta rääkis lastele, kellel ei olnud samasugust väikest automudelit, kui oli ühel kiftil poisil. Näitas lastele blondi ja kahvatut Tiiut ning ütles: "Maakeral on enamus inimestest pruunisilmsed ja mustade juustega, meie Tiiu on haruldane ja eriline, seepärast just väga ilus!" Mul tänaseni tarkusena meeles.

Aadlipreilid käisid päevavarjudega, et säilitada oma hele "supikana" nahavärv. :-D

Mood ja eksootika. Tegelikult väga naljakas.

Tätoveeringud olid ainult kriminaalide erimärk, nüüd vaatan isegi mõnda mustrit ja leian, et "hmm, kena ju..".
Maailm muutub, muutuste tagasihoidmine on jabur.

Mis on lahti maailmaga, miks ei ole inimestel oma kodu, miks kummardatakse võimu ja raha nii meeletult..
Kirstul pole ju taskuid, kuhu saaks kulla kaasa panna.

Tegelikult oli mu eelmise kommentaari viimane lause pisut liialdav. Traditsioone peab ka hoidma, kindel see. Aga muutuste ja paigalseisu vahel tuleb tasakaal leida.
See on kunst.

Jaa-jah, maitse muutub ajaga koos.
Seelikuna laiad püksid..
Laiad reväärid, käisteni, hiljem tuli "mida koledam, seda ilusam" aeg, kus lottis ja 5 numbrit suuremad T-särgid, joped..

Maailmas on iga inimese kohta vähem kui kolmandik hektarit haritavat maad, tead sa seda? Ja see, et rikaste riikide elanikel on toitu ka äraviskamiseks, rõivaid kapid punnis ja autosid vahetatakse liigagi tihti on kellegi arvelt tulnud. Meie saame lubada luksust kummardada raha, aga vaesed (ja mitte euroopa mõistes vaesed)kummardavad elu, sest kui neil pole lapsi, siis pole neil kedagi, kelle peale vanana loota.
Üks hea kalkulaator, lööd oma aastapalga sisse ja näed kui rikas või vaene sa oled võrreldes teistega
http://www.worldwealthcalculator.org

Vabandust, läks teemast nats välja.
Parandasin linki, see ei töötanud...



Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 07.06.2015 01.41.

"We're sorry, but something went wrong." tuli mul selle lingi peale.

Aga su jutt on jumalast õige!
Õnneliku päeva jaoks pole Indias näiteks rahakoormaid vaja. Nojah, eks sealgi ole kõiksuguseid inimesi, mõtlen enamust

Link oli katki jah, parandasin nüüd ära.

Uurin kohe.

Me oleme kärmed üldistama ja hinnanguid andma. Ka eksima, mida ei taha tunnistada.
Nägin „nõmedaid neegrieitesid“ oma väikelapsi pissile õpetamas. Nad ju kannavad neid ihu ligi ja tunnevad, kui imik pissile tahab. siis istuvad nad maha, põlved vastu rinda ja tõstavad imiku „pissipotile“ seljaga ema poole, istmikuga ülestõstetud jalalabadele, et vaid kannad on emal vastu maad. Kannad nihutab ema laiali ja laps pissib lohukesse maas, nüüd tõmbab ema kannad kokku, tõmmates ühtlasi liivalaadset pissile peale, haarab imiku taas puusale ja tõuseb püsti. Ei mingeid „Pamperseid“ kuni 2,5 aastastele.
Meie tsiviliseeritud maailma emmed hoiavad väikelapsi „soojas kompressis“, nii ei teki imikuil häda fikseerimise aistingut kaua aega, Aafrika mustadel seda muret pole, aga meie oleme niii steriilsed.

Teine avastus oli luti-lugu. Pole lutti, pole hambumushäda ega breketeid.

See looduslähedus töötab seal, kuhu ta loodud on. Hiinas nägin, mis juhtub, kui looduslähedane inimene kolib teise keskkonda. Oi kui keeruline... aga keegi ei põlastanud ''rumalat'', aidati ja õpetati, kohanemine oli kiire ja väheste valudega.
Võõra põlgamine oleks venitanud kohanemist mõlemapolselt.

kunan nende immigrantidega käib kõva äri, siis nende vastuvõtmine tähendaks salakubandusele ja iinimkaubandusele kaasaiatamist.
selle heakskiitmist.

selles mõttes tuleks ehk aidata neil omal maal valitsust korrastada ja aidata vabatahtlikkuse alusel. rikkureid ju maailmas küll ja veel kes võiks selle aafrika ka korda teha.

Unelmatemaal oleks lihtne kõike targasti teha.
Reaalses maailmas krdi raske.

Küll oleks hea, kui meil oleks üks PATUOINAS, kohe reaalselt olemas ja aktsepteeritav olend. Siis poleks mingit probleemi süüdlase leidmise ja karistamisega.

kokkuvõttes võiks öelda, et alati on raha süüdi, raha on nimelt vähe, isegi neil , kel seda juba rohkem kui küll. Raha annab võimu, nagu neile põgenike sõidutajatele.
kas peaksime sellele kaasa aitma? rikastumisele inimeleude hinnaga?
---------
küsiks angi ja moosimagdu käest, mis programme neile nagu pakuti immigreerumisel?

Immigreerumisel? Kuhu? Minust kõneled?

Aga proovi vahet teha immigrandil ja pagulasel. Vähemalt proovi.

Kogu see sari oli ju väga põnev, kauged maad ja rahvad, loodus.. Nüüd pole sellest maailmast midagi järgi, kilekoti-sitsikleidi-kultuus(itus) on kõik üle rullinud.

möh?

Möh-möh? :D
Oled sa seda raamatut lugenud?
Seda maailma, mis seal kirjeldatud on, ei ole enam alles. Vabade inimeste maad on valge "kultuuritooja" poolt muudetud mingiks... heh, ma ei leia sellele nime. Soome keeles on väljend "tasapaksu". See sobiks.

millal aafrika vaba on olnud? läbi ajaloo pidevad sõjad külade ja klannide vahel. mispärast seal põllumajandus enne valgete tulekut suuremat arengutendentsi ei näidanud? lihtsal põhjusel, et paikseks jäänud suguharusid ründasid sõjakad hordid, kes võtsid, mida/keda võtta andis ja ülejäänud lõid lihtsalt mättasse. rääkimata moslemitest, kes seal koraani algusaegadest laamendanud on. ja kes arvab, et orjapidamine on valge inimese leiutis, siis eksib rängalt. just neegrid ja araablased müüsid alistatud külade elanikke orjaturgudel. sinna ükskord kohale purjetanud valged tšekkasid lihtsalt ära, et veel üks sissetulekuallikas peale punase puu ja teemantite.

Needsamad Zigmund ja Hanzelka tegid veel teisegi reklaamreisi Tatra autoga metsikule maale, Indiasse. Aga selleks ajaks olid nad juba nii kuulsad, et nendega kaasas käis reporterite sagin ja muu sihuke, nii et kultuur jäi juba üsna kaugeks. Raamat ilmus ka eesti keeles, nimi oli vist "Kuusirp kummuli".

Nende Aafrika-raamatute peamine väärtus oligi pildid, sest sisu oli kuidagi suht-koht punane. Ega nad kultuuri tõesti eriti ei süvenenud, aga usun, et sellisel reisil polnud see eriti võimalik. Ja mis peaasi, see polnud ju nende eesmärk, eesmärgiks oli ikkagi sotsmaa auto ja enda ideoloogia reklaamimine. Ehkki raamatus kirjutavad nad vähe sellest tegeliku eesmärgi läbiviimisest, tagaplaanis on see siiski olemas.

Kui tahad ehedat vana kultuuri - Hiinas olevat maapiirkonnas ka "kultuuri kaitsealad", nagu meil looduskaitsealad. See tähendab, et kaitseala külade elanikud ei tohi kasutada midagi kaasaegset - künnavad härja ja puuadraga, liiguvad jala ja nõrgemaid veetakse kärudega. Televiisoreid, raadiot, telefonisidet pole jms. Reporter, kes end sinna nihverdas, teatas, et need inimesed pole sugugi õnnelikud - kes see ikka viletsamates tingimustes elada tahaks.

Aga Aafrika mineviku kultuuri saamine meie tänapäeva kultuuri osaks - vaat see ongi integratsioon. Ühtesulamine. Kui Ameerikasse poleks sisse veetud piisavalt neegreid kõige oma kultuuriga, oleks suur osa sellest kultuurist sinnamaale jäänudki. Ja Euroopasse on suur osa sellest kultuurist jõudnud mitte otse Aafrikast, vaid enamuses üle Ameerika.

Nii ongi selle kultuuriga - kuni üle-eelmise sajandini see põhimõtteliselt lahknes, eelmisest sajandist hakkas uuesti ühte sulama. Põhisüüdlaseks transpordivõimaluste arenemine.
Omamoodi hea ja omamoodi halb see ühtesulamine. Hea, et levib kaasaegne tehnoloogia, mis lihtsustab inimeste elu, ja halb, et sellega koos levib ränk reostus. Hea, et meditsiin päästab palju inimelusid, ja halb, et sellega kaasneb ülerahvastus, mis toob nälja. Hea, et levib kirjaoskus ja teadmised, halb, et sellega kaob vana vaimne kultuur. Ja nii edasi, igal asjal on mitu külge.

(Öösel vetsu minnes neegreid karta - hea, et mina selle peale ei tulnud. Mina kartsin lapsena kolle.)

Lapsele jäävad paljud asjad meelde hoopis teistmoodi kui suurele.

Tean lugu, kus "Sõda ja rahu" filmi vaadanutelt küsiti vahetult kinost väljudes muljeid. Mis vastati, ei mäleta, aga üks umbes 6 aastane tüdruk oli mures koera saatuse pärast. Keegi ei teadnud koerast midagi. Filmi üle vaadates selgus, et mingisse massistseeni oli sattunud juhuslikult üks koer, keda märkaski see tüdruk.