50+ nurgake
väeloom
üksik hunt 30. aprill 2016, kl 21.45 |
nüüd on see siis ametlik. test tehtud ja väeloom kinnitatud. eks kahtlustasin juba ammu, iseennast tunned ju läbi ja lõhki.
kuigi siis, täna, 15 aastat tagasi, nõiaööeelses päikeseloojangus, ma ennast ei tundnud. vaatasin põlevat merd ja põlesin ise, igas su suudluses.
selleks, et ennast tundma õppida, tuleb põleda tuhaks. mõnele on antud tõusta fööniksina, mõnele mitte. mõni saab üksikuks hundiks.
võtan nüüd oma hundi ja läheme öhe. päike on tänaseks põlenud, mõni mälestus jääb põlema alatiseks. sestap on sinu öö täna rahutu, see ei lõpe enne kui mu teadvus on kustunud. kuid loom minus on tugev, seega pole sul lootust hommikuni
kuigi siis, täna, 15 aastat tagasi, nõiaööeelses päikeseloojangus, ma ennast ei tundnud. vaatasin põlevat merd ja põlesin ise, igas su suudluses.
selleks, et ennast tundma õppida, tuleb põleda tuhaks. mõnele on antud tõusta fööniksina, mõnele mitte. mõni saab üksikuks hundiks.
võtan nüüd oma hundi ja läheme öhe. päike on tänaseks põlenud, mõni mälestus jääb põlema alatiseks. sestap on sinu öö täna rahutu, see ei lõpe enne kui mu teadvus on kustunud. kuid loom minus on tugev, seega pole sul lootust hommikuni
nõia-ella 30. aprill 2016, kl 23.37 |
koiliblikas 01. mai 2016, kl 10.34 |
see ongi elu 01. mai 2016, kl 10.39 |
naudingud, romantika, kiusatused ja palju valesid valikuid - see ongi elu ja mitte ainult sel nädalal kui nõiad lendavad. sa kas kohaned selle eluga või kohandatakse sind, kõrvalejääjad sünnivad järgmises elus sitikatena. piinarattalt leiad end nii ehk naa ning kui ellu jääd, oled karastunud tules (armastavad iseteadjad filosofeerida. see, et su hing pole siis mitte ainult armistunud, vaid ka kalgistunud, ei tundu neile oluline, vähemalt esialgu). hundistumine on viis ellujäämiseks, rattakeerutajale saab see sageli ohtlikuks.
eelmisele 01. mai 2016, kl 11.12 |
üldistamisest 01. mai 2016, kl 17.48 |
eelmisele 01. mai 2016, kl 20.09 |
Mis mõttes me kõik reedetud saame? Milline reetmine ja kelle poolt on see, mis sinu arust meid kõiki paratamatult ees ootab? On see alati teise poolt tahtlik reetmine või pahatihti "reedetu" ainult kujutab ette, et keegi on teda reetnud? Või on see lihtsalt mõnedele inimestele loomuomane pessimistlik (ja isegi kiuslik) mõttelaad, kes tunnevad end pidevalt reedetuna, millestki ilmajäetuna jne. Ehk saad täpsustada?
üksik hunt 01. mai 2016, kl 21.59 |
üldistatult "pidevalt" reedetu 03. mai 2016, kl 20.01 |
20.01-le 03. mai 2016, kl 22.03 |
20.01-le lisaks 03. mai 2016, kl 22.25 |
visa 03. mai 2016, kl 22.40 |
lihtne 03. mai 2016, kl 22.51 |
visa 03. mai 2016, kl 22.59 |
Argus või pahatahtlikkus või ükskõiksus või veel hoopis midagi muud, aga ikkagi on ju inimeseti küllaltki erinev, millist (kui suurt) argust üks v teine inimene reetmiseks peab. See (argusemäär), millega üks inimene teiste puhul juba ette arvestab ega oska seda kuidagi reetmiseks nimetada, võib teistsuguse isiksuse jaoks lla tõeline reetmine. Veidi nii nagu pettumusega: mida vähem inimestelt ootad (enda jaoks kasulikku), seda harvem pettud.
lihtne 03. mai 2016, kl 23.13 |
eevald 04. mai 2016, kl 01.15 |
Eelnev pläma oli näitlik õppematerjal igasugu filoloogide ja semiootikute mõttetust ületootmisest kohalike ülikoolide poolt. Kanamunade müümiseks on nad liiga targad, kruvide seinakeeramiseks liiga lollid. Nii olemegi sundseisus, kus insenere ja muud tehnilist personali tuleb sisse tarnida. Pläkulõuad aga nämmutavad päevad läbi kellegi teise ammu kirja pandud mõtteid ja kerjavad oma heietuste jaoks veel kultuurkapitalist raha.
äh 04. mai 2016, kl 01.33 |
Lisa postitus