Siin pole mdiagi kasvatada, neil mõistusega juba ühel pool nii nagu jumal juhatab,kodus elamine võimatu,kes läheb minema enda teadmata kuhu ja milleks,seab end ohtu. Kes on peaga nii metsas, et ei tea millal sõõb või millal joob ja kas täna anti süüagi.Sellest ka jutud sugulastele, et ta pole "kaks nädalat süüa saanud",kõik kiusavad ja öösiti käiakse akna taga piilumas... eks neid sellepärast hooldekodudesse pannaksegi, üksi too vanur ei suuda end teenindada aga hooldeasutsues hoitakse silm peal, söödetakse, joodetakse, saab suhelda niivõrd kuivõrd ja hoitakse puhta. Neist inimestest on ilmatuma kahju, kes vajaduse sunnil peavad töötama segaste vanuritega , neid kantseldama, end ohtu seadma,kui hullus peale tuleb, paneb vanur kolaka ära suva siis kellele juhtub, mis aga kätte saab, sellega äsab.Siis on ta jõud mitmekordne ja hooldajad peavad teda mitmekesi kinnni hoidma,kuni rahuneb. Õudne.
Teha pole midagi. Ja selline on elu viimane järk nagu kellelegi saatus on määranud.