50+ nurgake
Mis toimub 50+ rubriigiga?
Arve Ametnik 16. oktoober 2017, kl 21.16 |
Mul on nii paks nahk peale elu jooksul kasvanud, et kui ma siin teinekord loen selliseid kriitilisi märkusi enda kohta, siis on mul hea meel, et keegi ikka loeb ka veel. Mind ajavad nad küll enamasti naerma, sest sellise võimetu viha näitamine pole ju tegelikult muud, enese haletsusväärsuse esitamine teistele. See ühe-kahe sõnaline lause terve aasta jooksul ei saa muud ju olla. Peab ikka tõsiselt vihane olema, et selliseid lajatusi klahvidele raiuda:)
vaatetornist 16. oktoober 2017, kl 21.29 |
Arve Ametnik 16. oktoober 2017, kl 22.07 |
Arve Ametnik 16. oktoober 2017, kl 22.12 |
Mul on hea meel, et tõde tuli päevavalgele. Kuid kui levelist rääkida, siis on see raudselt olemas. Kuigi kumbalgi oma, siis teinekord on nagu levelite levelit hetkeks aimata. Paanikaks pole põhjust, sest kokkupuutekohad sädemeid ei löö, mis sest sooja on vahel tunda.
Tegin korrektuuri. Vaatetornist aetakse mõtted nii segi, et hakkan juba stiilivigu läbi laskma.
Tegin korrektuuri. Vaatetornist aetakse mõtted nii segi, et hakkan juba stiilivigu läbi laskma.
vaatetornist 16. oktoober 2017, kl 22.25 |
vaatetornist 16. oktoober 2017, kl 22.27 |
Arve Ametnik 16. oktoober 2017, kl 22.48 |
Chaty 16. oktoober 2017, kl 23.11 |
vaaaal 17. oktoober 2017, kl 08.46 |
mhhh 17. oktoober 2017, kl 10.49 |
Mamsel 17. oktoober 2017, kl 12.45 |
Mamsel 17. oktoober 2017, kl 13.10 |
selene 17. oktoober 2017, kl 13.13 |
Arve Ametnik 17. oktoober 2017, kl 17.11 |
Kahju, et "mhhh" nii tubli keeleuurijana sellist lihtsat sõna ei tunne. See on samast sarjast nagu mina, minul, minulgi
kumbki, kummagi,kumbalgi~kummalgi.
Eesti keele rahvasõnaraamat koos õigekirjareeglitega. 2008. TEA Kirjastus.
Muidugi eks ma lasen ka vahel mööda, igatahes, aga ma ei pööra üldiselt pisiasjadele tähelepanu, kui päris kõrvu ja silmi ei kriibi.
Leveliga tundub nii olevat, et toredad ja lõbusad on ühel ja ülejäänud teisel. Ja see teiselt oraga torkimine on tihtipeale reibastanud seltskonda.
kumbki, kummagi,kumbalgi~kummalgi.
Eesti keele rahvasõnaraamat koos õigekirjareeglitega. 2008. TEA Kirjastus.
Muidugi eks ma lasen ka vahel mööda, igatahes, aga ma ei pööra üldiselt pisiasjadele tähelepanu, kui päris kõrvu ja silmi ei kriibi.
Leveliga tundub nii olevat, et toredad ja lõbusad on ühel ja ülejäänud teisel. Ja see teiselt oraga torkimine on tihtipeale reibastanud seltskonda.
eripära 18. oktoober 2017, kl 00.26 |
Mõtlikult 18. oktoober 2017, kl 01.01 |
Mina jälle mõtlen, et miks mõnelt inimeselt nõutakse ilmeksimatust. Ka siis kui ta on väga väsinud, ületöötanud, läbipõlenud. Eksimust või paari ei andestata. Ühiskond justkui eeldaks, et oled samal tasemel tehisintellektiga. Kui eksid, lähed mahakandmisele või toodetakse su asemele täiuslikum mudel.
Vahel olen ma väga väsinud ainuüksi mõttest, et pean jälle tänagi ilmeksimatu olema, kõike täiuslikult ja väga kiiresti tegema, mitte ühegi millimeetriga eksima. See tekitab kohati mässumeelset soovi kõik reeglid ja nõuded üle parda heita ja saata kukele kogu see organiseeritud reeglipärane maailm. Tekib suur soov põgeneda kuskile üksikule saarele, kus pole kella, arvutit, kalendrit, nõudmisi, nõudjaid jms.
Selline öine depressiivsevõitu mõttekeerutus lõbusate ja toredate teemas. Ärge pange pahaks. Elus tuleb vahel ette hetki, kui ollakse ka tõsisemad, väsinumad ja mõtlikumad.
Vahel olen ma väga väsinud ainuüksi mõttest, et pean jälle tänagi ilmeksimatu olema, kõike täiuslikult ja väga kiiresti tegema, mitte ühegi millimeetriga eksima. See tekitab kohati mässumeelset soovi kõik reeglid ja nõuded üle parda heita ja saata kukele kogu see organiseeritud reeglipärane maailm. Tekib suur soov põgeneda kuskile üksikule saarele, kus pole kella, arvutit, kalendrit, nõudmisi, nõudjaid jms.
Selline öine depressiivsevõitu mõttekeerutus lõbusate ja toredate teemas. Ärge pange pahaks. Elus tuleb vahel ette hetki, kui ollakse ka tõsisemad, väsinumad ja mõtlikumad.
Arve Ametnik 18. oktoober 2017, kl 06.43 |
mhhh 18. oktoober 2017, kl 11.24 |
87 18. oktoober 2017, kl 12.08 |
87 18. oktoober 2017, kl 12.11 |
Raivo Kohalik 18. oktoober 2017, kl 13.18 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 5,767 |
87 18. oktoober 2017, kl 12.11
Ma söön ka taldrekult putru ja rüüpan topsist piima pääle.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
kuigi reeglid peaksid eelistama sõna - taldrik - on rahvaseas ka kasutusel
sõna taldrek , mis ei tulene sõnastusest tald ja rek .
vaieldavad on ka pisku , väits ja väitsa ,jne .
kui kirjutada raamatut on vajalik kirjastaja poolt õpetatud korrigeerija korrektuure .
Siin aga tavakõnet kõneldes võib rääkida kuidas tahad
Ma söön ka taldrekult putru ja rüüpan topsist piima pääle.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
kuigi reeglid peaksid eelistama sõna - taldrik - on rahvaseas ka kasutusel
sõna taldrek , mis ei tulene sõnastusest tald ja rek .
vaieldavad on ka pisku , väits ja väitsa ,jne .
kui kirjutada raamatut on vajalik kirjastaja poolt õpetatud korrigeerija korrektuure .
Siin aga tavakõnet kõneldes võib rääkida kuidas tahad
Mamsel 18. oktoober 2017, kl 14.03 |
Lihtne 18. oktoober 2017, kl 14.11 |
87 18. oktoober 2017, kl 14.33 |
Linlane muidugi kusagil külas väljamõeldud sõnu ei kasuta, see oleks matslik. Aga kui "eesti keeli ei saa kõike ära ütelda" - mis parata - siis tuleb ka muud väljendid abiks võtta.
"Las tuleb suvi, siis laps tuleb tantet besuhhima, kui erdbeerid reihvivad, siis lähme aeda ja nashime."
Aga kuidas see nüüd inglise keele abil kõlakski?
"Las tuleb suvi, siis laps tuleb tantet besuhhima, kui erdbeerid reihvivad, siis lähme aeda ja nashime."
Aga kuidas see nüüd inglise keele abil kõlakski?
87 18. oktoober 2017, kl 15.06 |
Lisa postitus