no las ta olla, see naistepäev, keda ta segab:)
seekord veel lisaks lilledele täiendav kingitus:
hea sumakas ilmsüütut, puutumatut ja puhast valget lund.
mäletan ka veel legendaarset 1969.a naistepäeva-tuisku, mis koos tagajärgedega kestis vähemalt neli päeva. siis oli riiklik püha ja tollastele kommetele vastavalt "kokku lükatud" lisapühad (näiteks järgnev L ja/või P tehti eelnunud pidutsemise arvelt tööpäevaks).
transport ja side olid kõik tuisuga seiskunud, voolu siin-seal siiski välgatas. keegi midagi kohe parandama küll ei hakanud, pealegi torm aina möllas.
inimesed, kes olid pühadeks maale sõitnud, hakkasid umbes kolmandal päeval vaevaliselt läbi hangede kuhugi tsivilisatsiooni poole komberdama, paksud sallid-rätid ümber. seda pilti mäletan - ja üldse, lapsel oli kõik lõbus ja põnev vaadata. naised muudkui katsid lauda, sest meil olid külalised, kes enam niipea koju ei saanud. ehk pandi lauale ka värsket kurki, seda just naistepäeva eel müüma hakati, mitte kunagi varem.
selle pika jutu kokkuvõte on muidugi, et oli ikka ilusad ajad:)