nüüd on see siis ametlik. test tehtud ja väeloom kinnitatud. eks kahtlustasin juba ammu, iseennast tunned ju läbi ja lõhki.

kuigi siis, täna, 15 aastat tagasi, nõiaööeelses päikeseloojangus, ma ennast ei tundnud. vaatasin põlevat merd ja põlesin ise, igas su suudluses.

selleks, et ennast tundma õppida, tuleb põleda tuhaks. mõnele on antud tõusta fööniksina, mõnele mitte. mõni saab üksikuks hundiks.

võtan nüüd oma hundi ja läheme öhe. päike on tänaseks põlenud, mõni mälestus jääb põlema alatiseks. sestap on sinu öö täna rahutu, see ei lõpe enne kui mu teadvus on kustunud. kuid loom minus on tugev, seega pole sul lootust hommikuni

:)))

lehvitan valge padjapüüriga

Meenub, et täitub 10 aastat..., olen ikka teinud lõket ja lasknud mõtetel rännata... Küllap tuli on
teinud oma töö ja saan olla rahulik ning ikka edasi minna.
Üksikuks hundiks ennast ei pea, kuid hindan vabadust!

Su põlemine on kaunis ja kirglik...
Miks teed sa seda siin?
Usud sa tõesti, et adressaat oskab seda siit otsida?

naudingud, romantika, kiusatused ja palju valesid valikuid - see ongi elu ja mitte ainult sel nädalal kui nõiad lendavad. sa kas kohaned selle eluga või kohandatakse sind, kõrvalejääjad sünnivad järgmises elus sitikatena. piinarattalt leiad end nii ehk naa ning kui ellu jääd, oled karastunud tules (armastavad iseteadjad filosofeerida. see, et su hing pole siis mitte ainult armistunud, vaid ka kalgistunud, ei tundu neile oluline, vähemalt esialgu). hundistumine on viis ellujäämiseks, rattakeerutajale saab see sageli ohtlikuks.

Ei ole kõigi elu selline, ei peagi olema, ära üldista.

kuidas võid sa seda teada?
See, milline elu on või oli (ehk kõik, mis tulemas oli, on tulnud) selgub alles viimse hingetõmbe hetkel. Reedetud saame me kõik - mõned varem, mõned hiljem. Mõni kohaneb, mõni mitte.

Mis mõttes me kõik reedetud saame? Milline reetmine ja kelle poolt on see, mis sinu arust meid kõiki paratamatult ees ootab? On see alati teise poolt tahtlik reetmine või pahatihti "reedetu" ainult kujutab ette, et keegi on teda reetnud? Või on see lihtsalt mõnedele inimestele loomuomane pessimistlik (ja isegi kiuslik) mõttelaad, kes tunnevad end pidevalt reedetuna, millestki ilmajäetuna jne. Ehk saad täpsustada?

koiliblikas,
selline usk või uskmatus pole oluline. vahel võib juhtuda nii, et loom minus võtab mõtted üle ning sünnitab sõnad, mis sisse ära ei mahu, siis on vaja need kuhugi panna.

üldistamisest,
sa mõtlesid minu mõtteid, või peaks ütlema vastupidi, väeandjad meis võivad olla samad.

reedetu pole tegelikult millestki olulisest ilma jäänud. Seevastu reeturi saatus on jääda reeturiks. Igavesti. Saada reedetud on inimkonna üks põhilistest õppetundidest. Säilitada inimlikud põhiväärtused olles reedetud, on katsumus, millest kõik välja ei tule.

kuigi esimese lausega panid sügavale puusse, siis oma viimasega tabasid otse naelapea keskmikku. teagi, kuidas sellist vastuolu mõista, juhuslikkuse või kogemuslikkusena, ilmselt on gal juhtumil oma individuaalsus, geenikood, mida lõpuni ei mõistagi

aaa, kas oleks pidanud pöörama tähelepanu sõnale PIDEVALT? kas rõhk oli seal? kui nii, siis on vastuolu ilmselt mõistetav. mõnda koodijadasse pole sellist järjepidevust sisse kirjutatud, seega on nende jaoks ühest korrast rohkem kui küll.

Nojah, pidevalt või üks kord, aga see jääb ikka hämaraks, mida keegi reetmise all silmas peab. Mõni näeb reetmist ka seal, kust teisel ei tuleks pähegi seda leida. Vaatenurgas ja ootustes on küsimus.

hämarat pole seal midagi, kolme sõnaga saab ära öelda:

REETMINE ON ARGUS

polnud ju keeruline? isegi mistahes vaatenurgast või ootusest.

Argus või pahatahtlikkus või ükskõiksus või veel hoopis midagi muud, aga ikkagi on ju inimeseti küllaltki erinev, millist (kui suurt) argust üks v teine inimene reetmiseks peab. See (argusemäär), millega üks inimene teiste puhul juba ette arvestab ega oska seda kuidagi reetmiseks nimetada, võib teistsuguse isiksuse jaoks lla tõeline reetmine. Veidi nii nagu pettumusega: mida vähem inimestelt ootad (enda jaoks kasulikku), seda harvem pettud.

see on sinu arvamus. minu oma sa juba tead ja see ei muutu mistahes aritmeetilist suurust või määra tarvitades. miski ei muuda argust millekski muuks kui arguseks.

ps: vaikimisi ootaks inimestelt ikka positiivseid omadusi. vähemasti minu uudishimureegel on selline.

Eelnev pläma oli näitlik õppematerjal igasugu filoloogide ja semiootikute mõttetust ületootmisest kohalike ülikoolide poolt. Kanamunade müümiseks on nad liiga targad, kruvide seinakeeramiseks liiga lollid. Nii olemegi sundseisus, kus insenere ja muud tehnilist personali tuleb sisse tarnida. Pläkulõuad aga nämmutavad päevad läbi kellegi teise ammu kirja pandud mõtteid ja kerjavad oma heietuste jaoks veel kultuurkapitalist raha.

konkreetne teema täismulistaja on isegi kanamunade müümiseks liiga loll

Kes? Siin on mitu inimest sõna võtnud.

Mis ise arvad?

eevaldile 12 punkti