Tere Agnessa!
Alustan sellest, et kindlasti vaktsineeri end! Need kroonilised haigused ei sega, mina olin 2 päeva peavalus ja iiveldas, samas minu tuttav raske puudega mees ei tundnud midagi. Ta võtab iga päev 5 tabletti mingeid rohtusid ja sai hästi hakkama. Ära karda!
Mis puutub lastega ja lastelastega suhtlemisesse, siis suhtle õhtuti telefoni teel. Meie suhtleme iga- päev, vahel on nii, et avangi suu esimest korda päeva jooksul telefonile vastates.(kui tööl ei ole)
Sõbrannadega suhtlemisega on nii, et minusuguse üksiku inimesega suhtlevad ainult ka üksikud, teiste sõbrannadega kohtudes kiirustavad nad koju, sest mehele vaja lõunasööki teha jne. Ühesõnaga, neil on teised tegemised ja kiire ka kogu- aeg.
Saan aru, et oled äsja üksikuks jäänud. Minul kestis RASKE LEINAAEG kuskil 3 aastat, siis hakkasin tasapisi endale lauda katma(varem sõin püstiseistes kraanikausi kõrval), üritustel käima, hakkasin rohkem kodu armastama(muidu sõitsin iga nädala reedel tütre juurde) ja nüüd suudan juba nalja visata oma surnud abikaasa kohta.
Tahan öelda, et leinal on etapid, mida tuleb läbida. Aeg leevendab ja lõpuks parandab nn. südant.
Arvan, et ära otsi mingisugust vanameest enda kõrvale vaid ela ise ja tunne kõigest rõõmu! Elu on ILUS ja saad Sina ka hakkama.
Hea raamat on kõige parem kaaslane pikkadeks pimedateks ühtuteks!
Ole tubli!