Kiiret luuda ja kõrget lendu,
nõiaööks hoogu ja nõiatööks indu,
kruvige külge need sarved ja sabad,
mis juhuslikult veel Toompeal on vabad;
lennake kokku Blocksbergi mäele
ja pühenduge seal krutskite väele,
tühjadest sõnadest roogasid keetke,
maksurahaga aega lõbusalt veetke;
nõiduge sellel’, kes lubas ja ärples,
keelele kärnad ja palgale kärped,
näidake igale kõverpeeglist
loodud seadust ja koostatud reeglit;
tooge Tuuslar neid tuuseldama,
tarkusekuube traageldama,
et pärast volbrit, kui tuled on kustu,
pöörduks iga poliitik töörahva usku.
(V. Osila)