Kuule 4x vanaema, mida sul hingeliselt oma lastelastele pakkuda on, kui lausa võõrast inimest tuled tema ootamatu elumuutuse korral siunama ja häbistama.Selline kibestumus!
Arvatavasti on 65 juba vanus, kus ootamatud asjad vajavad rohkem aega harjumiseks ja see ju pooleldi abipalve iseenda ja tütre mõistmiseks.
Kellega siis veel peaks probleemideks rääkima, ilmselt parem on ju kui kohe tütrega ei räägi, vaid endale asjad selgeks teha, kasvõi läbi anonüümse foorumi ennast analüüsida.
Loodan, et teemaalgataja tütar ikka võtab oma emarolli tõsiselt ja kasutab ära poolteist aastat emapalka lapsega koju jäädes. Siinolevatest kirjades tundub, et suurema lapsega on ikka natuke kergem hakkama saada, kui päris imikuga.
Mulle meeldib ka suurpere värk, paraku enam ei elata koos ja see teeb asjad keerulisemaks.
Vanadekoduga ei ole mõtet ähvardada, ma just loodangi, et kui ükskord vanaks saan, oleks üks normaalne koht vägagi teretulnud.
Mind on ema ja eriti ämm lapsehoidmisel natukene aidanud, et saime veidi ka mehega kahekesi olla, kuid ma iial ei sundinud neid ja öeldi ka vahel, et täna ei saa või homme ei saa ja mul pole mingit põhjust selle üle solvunud olla.Ja istusin kõigi kolmega ka pea 9 aastat kodus. Arvan, et 65-selt tahaksin põhiliselt muid asju teha, kui päevad läbi lastega kodus istuda, aga mine tea.