50+ nurgake
madal enesehinnang
imelik 24. september 2007, kl 21.49 |
On siin keegi,kes on sellest üle saanud,mul on probleem.Pidevalt mõtlen,et olen inetu,vaene ja ei väärigi paremat.Selle sain kaasa pikast abielust,mees oli võimukas.
Kuid viimasel ajal olen pead tõstnud,vaevalt ilmaasjata öeldakse,nii kena ja nooruslik naine.
Kas on keegi minu seisus olnud?
Kuid viimasel ajal olen pead tõstnud,vaevalt ilmaasjata öeldakse,nii kena ja nooruslik naine.
Kas on keegi minu seisus olnud?
mammu 24. september 2007, kl 23.02 |
Pole hullu, võimukaid ja shovinistlikke mehi on meie põlvkonnas üle ühe. Meilgi peres võimukas mees, kes väidab millegipärast, et mina võimukam. No saa siis aru. Eks kasvatusest sõltub palju. Meil suguvõsas enesehinnanguga korras, mis ilmselt andnudki mulle ellu kaasa kena tagatise oma joont hoida ja mitte lasta endale liiga teha. Aina kuulen, et mina ei ole nii hea igas asjas, kui teinepool, aga kui juhtun milleski parem olema, oh, seda ei kannata ta hoopis välja. Eks olengi harjunud, et nurrun mehele mahedalt kiituseks, kuid teen täpselt nagu ise tahan. Kahepalgeline olen, hullult kahepalgeline. Aga uskumatu, me armastame teineteist.
Pane oma plusspunktid täpselt arvele ja ära lase neid silma alt ära. Madalat enesehinnangut ja kurba meelt ära lase ligi. On sinust vaesemaid ja kurvemaid. Jõudu sulle ja pea meeles, et väärid elus vaid parimat. Hoia ennast:)
Pane oma plusspunktid täpselt arvele ja ära lase neid silma alt ära. Madalat enesehinnangut ja kurba meelt ära lase ligi. On sinust vaesemaid ja kurvemaid. Jõudu sulle ja pea meeles, et väärid elus vaid parimat. Hoia ennast:)
Tont. 25. september 2007, kl 01.13 |
laine 25. september 2007, kl 09.38 |
ega siis on jah jama, kui sinu ütlemine ei loe midagi...tahaks , et keegi toetab ja annaks nõu...põrandamatiks ei tohi keegi lasta ennast trampida...olen ka vahel täitsa allasurutud ja kellega ei arvestata...tahaks rohkem lahtirääkimist ja arvetatavust...aga toimetan oma tegemisi ja püüav välja mitte teha...hinge jääb see ikka ...pole see elu nii kerge midagi...
madal kui muru 25. september 2007, kl 10.21 |
No nii,mul mees oli samasugune,25 aastat ja mida aeg edasi laks,seda hullemaks.Toidupoes tolpnesin tal sabas ja tema ladus aina asju korvi,mida tema tahtis.Kui mina miskit votsin voi vaatama jain,laideti see maha.Palga andsin sendi pealt mehele ja talle oli ikka vahe.Loomulikult teenis ta ka ise ja endale sukasaarde vast ei kogunud.Aga tema kulutused oolid alati suuremad kui tulud.Nousid ja potte votsin kah koogis valesid pidevalt.Ikka nii,et vale pott ja vale kauss.Kui ei teinud syya ohtuks,oli jama,kui tegin,siis oli see vale toit,sest tema motles just,et oleks voinud teha miskit muud.Yhesonaga koik oli valesti.Ja veel see,et ei osanud voodi aares temalt nikku kah nuiata.Ise oli nagu postmark selili ja ootas ainult,et mina teda-no nii mooda ma ikka koh pole olnud,et pean kurat meest vagistama hakkama.Tema vaitis,et koik teised naised(KOIK sonal rohk) murdisd teda nagu loogu,ka autoroolis,koik ainult tahtsid saada.Aga mina olen @!#$ mutt,et mehelt keppi ei oska vinguda.Ptyi,syda laheb pahaks,Aga laste parast sai koos elatud ikka kaua ja koik armukesed kah alla kugistatud.No nyyd oleme lahus.Aga meestest jaanud kuidagi nome arvamus ja ei usalda enam kedagi.Ma ei saa aru,kas naine peabki siis olema nagu kuradi ori?Takka traavi olevat ma nii kange ja yldse ei kuula sona ja teen mis tahan?No ma ei tea,mida teie arvate,kas tegin oigesti,et ikka minema jalutasuin?Kuigi ega nyydki onne ole.Ja vanus kah ikka juba 50+
liisa 25. september 2007, kl 14.15 |
merle 25. september 2007, kl 15.39 |
Lisa postitus