Normaalsele
Ei noh, iga ootamatu raha on meeldiv, igaühele, ma arvan. Ega mul poleks endalgi ei lotovõidu ega pärimise vastu midagi.
Ja võibolla laristaja jaoks on selline süllelangemine nii suur õnn, et sellega annab tal elada kogu ülejäänud elu.
Aga pika elu peale olen seda näinud (ja ka kuulnud), et mõni mees võib jube kõva mees olla, et mis ta kõik teeks, kui ta saaks selle või teise raha või kinnisvara vms. ja et elu on ebaõiglane, kuna vaata miks sellele anti ja mitte mulle. See ongi see asi, et kellel on, sellele antakse.
Aga pärandvara jagamine või omandamine omaniku eluajal - seda pole ise lähedalt näinud, aga usun küll, et on kaunis jube vaatepilt. Olen näinud lolliksminemist kohe pärast sugulase surma - kui mu mehe tädi ootamatult suri, siis juba samal päeval kimas meheõde sinna ja kamandas poja kah takkajärele veel - ei jõudnud kõike ära tuua. Keegi teine ligi ei läinud, enne kui matustele (tädi oli üksik inimene), aga see üks sugulane sai ise oma ahnusest sellise shoki tagantjärele, et seniajani räägib, MIKS ta nii tegi - õigustab, seletab. Täitsa kurb kuulata. Kaasa kah talle keegi ei tunne. Ja nii juba 7 aastat. Ma ei tea, mis talle sisse läks, muidu üsna normaalne inimene.