Olen hädas emaga. ta on nii negatiivne, kõik on tal halvasti. Hommikul üles tõuseb, kui vihma sajab, siis halab, kui päike on, siis on tuul.tahab igale poole sugulaste poole minna aga siis hädaldab, et teel on suur liiklus. Ega ta ise ei sõida. Viimane kord ajas ta mind roolis olles nii vihaseks, et ma hakkasin mõtlema, et ma lihtsalt ei võta teda enam oma auto peale. Kõik teeme tema heaks aga ta ei suvatse isegi tänada, viisakalt, aitäh öelda, puid tellime talle ja muid asju. Ma siis mõtlesin, et ma lihtsalt ei suhtle temaga enam mõni aeg, ehk olen ta ära hellitanud. ma ei saa aru, kuidas teised vanainimesed on kõrvaltvaadates hoopis teistsugused.Ema on ema aga kui ta nii taktitundetu on, siis hakkab tõesti närvi peale. maakodus olles kui ma muru niitsin, siis seisis ta 2 tundi väravas ja tänitas, et hakkame juba minema, et pimedaks läheb, läksin nii närvi, et tagurdades sõitsin ühest ämbrist üle, lihtsalt unustasin, et olin ta sinna pannud. Midagi tuleb ette võtta, saan aru, et vana ja nii aga no miks peab siis nii ebameeldiv olema

aga räägi siis oma emaga, miks ta on selline, ta ju sinu ema ja sina tema tütar, siis kõige lähedasemad inimsed olete, tahate te seda või ei.

Temaga ei anna rääkida ta ajab oma joru edasi ja arvab, et on kõige targem maailmas.ta on kange ja võib mitu päeva vihane olla, selles mõttes, et ta ei tee väljagi, et teistel halb on , tema ajab oma asju edasi ja tal närvgi ei liigu, ega me ei ole midagi nii lähedased

Kas su ema käib siin foorumis ka?! Ma ei imestaks...

.. mis tähendab, et ei olegi nii lähedased?
ikka ema ja tütar, siis mõlemad ühed juurikad.

mis sa pirised, sinu kohus ongi teda aidata ja ega vanainimest teiseks ei muuda.., saad vanemaks, siis tunned, kuidas ilmastik kontidele mõjub! Hakka ise elu-olu juhtima, ütle, nüüd käib elu ümber minu "naba": väljasõit on x-päev, x-kell.. ei oska või!?

Olen täpselt samuti hädas ja ega sinna miskit teha ei olegi.Minu ema lapsepõlv oli raske ja oma valesti elatud elu on ta üksikuks ja kiuslikuks teinud. Ma ei ole ise ka mingi kullatükk, sest lapsepõlv on mullegi märgi külge pookinud ja nii me kuidagigi hakkama peame saama.

Kahjuks :(

kell 17.33

no mis sa halad, et mis oli ja mis oli, sa sellest üle ja hangi oma elu ja ela nüüd ja praegu....

minul ema samasugune kange. väga tuttav tunne tuli, kui lugesin. ükskõik kuidas me ei prooviks - lapsed ja lapselapsed - temaga läbi saada, temaga mitte vaielda, midagi ei aita! Tal on kohe selline iseloom, et peab tüli kiskuma.

ja selline iseloom pole tal mitte vanaduse pärast (ta on 85). Ta oli täpselt samasugune ka 40-selt, 50-selt jne.

oi, jeerum!
no tehke mulle selgeks, et kuidas ühel nii pahal emal võivad olla nii head ja targad lapsed? ema kuislik ja paha tema laps pole kiuslik ega paha?

Kohe mitte millegist ei saa aru, millega me võime sind ja su ema aidata, millega?
Tema on sinu ema ja sina tema tütar, lahendage oma asjad ise ära.
Oleme lugenud ainult sinu postitusi, su ema postitusi pole lugenud.
Ja oledki veel kuislikum ja häbematum, tulla siia oma vana ema taga kiruma!
Häbi, sulle! Häbi!
Oled tõesti paha laps oma vanale emale!

oi jeerum, kus tuli nüüd suur juht ja õpetaja välja!! - kohe teine kenapersekene!! Esiteks: su loogika lonkab kohe kaht jalga. MITTE keegi pole kusagil kiidelnud, et näe, mina olen hea ja tark...muretseti vaid kiusliku ema pärast.

Ja teiseks: see ju ammu teada, et inimesi (kahjuks) on igasuguseid. On lahkeid armsaid noori ja keskealisi ja vanu; on tigedaid ja upsakaid. Igas eas. Ja sinna ei saa ümbritsejad midagi parata. On rist ja viletsus, kui oma peres selline kiuslik inimene on - olgu ta siis ema, ämm, abikaasa, poeg, tütar või muu sugulane.

n41, missa siin häbistad?! eks katsu ise sellise kiusaka inimesega elada, siis suudad hukka mõista ehk ka oma võimalikke mõtteid. teemataja kurtis lihtsalt pikaaegset ja ülejõukäivat muret.
aga eks ta ole jah et hukka on hoopis lihtsam mõista. vahelduseks püüa mõnikord ka inimest mõista.

Oi, mitte sinnapoolegi, küll on negatiivsed süüdistused kiired tulema, tahtsin tegelikult arutada seda asja ja kogemusi jagada, sest olen kuulnud, et paljudel on olukord veel hullem.
Ei ole inimesele kõik lubatud sellepärast, et ta on ema ja ei ole inimesele kõik lubatud sellepärast, et ta on vana. pealegi, ei valuta tal ükski luu, ta on oma ea kohta haruldaselt terve. ta hoiab ennast ja valvab hoolega, et ta hästi saaks ära oldud.
Ega te ei saagi mind aidata, hea, kui häbistada saite. Nüüd on mul täiega nii häbi, et mul on häbi siia foorumisse üldse vaadata, siin on nii targad ja arukad inimesed.Vajun nüüd häbi pärast maa alla.!!!???

Kunagi ei ole asi nii hull, et ta ei või minna hullemaks. Mul oli ema 4 aastat raskelt haige ja hooldasime teda 24 tundi ööpäevas, nii et see sinu mure tegelt poisike ja ole õnnelik, sest see on väike mure.

Mul siin tuttavad, vanaprouale ei meeldi ükski asi! Ainult viriseb iga asja peale, aga naabrite ees on nagu kullatükk!Järelikult oskab olla kui tahab, aga kodus ajab kasutütrel mõistuse peast!Tütar on vahetustega tööl, öösese vahetuse ajal tuleb hommikul koju, et puhata, aga paari tunni pärast kisa, et kas jäädki magama!Tütar juba 50.a., aga oma elu pole lubatud elada, televiisorit vaadata ei lubata, tuli põleda ei tohi! Ükskord tuleb aeg, et tahaks muret natukegi välja valada, see pole ema kirumine, vaid oma mure südamelt ära rääkimine!

Ütle vastu ja ära suhtlegi mõnda aega. Küllap hakkab ise huvi tundma ja mõtleb natuke järgi.
Kellelgi pole õigus pidevalt tänitada, vanus pole mingi vabandus. Pigem on inimesel igav ja tahab suhelda.

Kõige hullemad on võimukad naised! - olgu nad siis emad või ämmad; kolleegid või naabrinaised. Ja selline virisemine ja hädaldamine on samuti üks võimukuse näitamise moodus. Kahjuks. Ja tõesti on kahju, et ei saa aidata ei teemategijat ega teisi samasuguse murega inimesi. Ainus hea asi selle kõige juures on see, et antud juhul on ema nn negatiivne eeskuju. Ja tahaks loota ja uskuda, et tütar ise kunagi selliseks ei muutuks - oma lastele.

See viimane postitus oli mõeldud n41-le. paistab jah, et tema ei teagi sellisest murest midagi. ma võtan ema enda poole elama, et tal üksi igav ei oleks, ma pesen tal pesu, et tal kergem oleks, ma viin talle süüa kui ta üksi on, ma võtan ta enamusele olemistele kaasa, kui on sugulaste juurde minek, ma ostan talle uue mobiiltelefoni, siis jõuab ta ka kiruda, et see ei kõlba, et vana oli parem. Ma tellin talle puud koju ja viin kuuri, ma helistan talle iga päev ja ma olen tõepoolest väga halb. Aga mulle tundub, et näiteks N41 kuulub nende inimeste kilda, kes oma vanematest ehk väljagi ei tee. Mu tuttav kunagi hurjutas mind, et mida, sa kutsud ema enda poole nädalaks, et tema läheb poole päevaga oma emaga tülli.
kellel pole muret, sel pole ka sellise juhusega tegemist olnudki.Vaat, nii kõik kirujad. Vaadake etendust, seal on piltlikult näidatud, kuidas üks vana inimene võib lapse elu põrguks teha." Mägede iluduskuninganna".Nii hull meie asi ei ole, eks mul paari päeva pärast hakkab temast jälle kahju ja eks ma siis ilmselt viin ta jälle kuhugi sõitma ja teen talle jälle kõik ette. taha ära, aga momendil on küllolukord plahvatusohtlik, minu poolt vähemalt.
Lähedusest niipalju, et mis lähedust selles mõttes saab olla emaga, kes kõik mu mured võõrastele inimestele välja räägib ja ühtegi nõu kunagi ei anna.Selles suhtes olen nüüd targem küll.Kui inimest ei saa usaldada ja teda ei saa, kohe naabri poole ja pool küla teab, mis ma öelnud olen.

sarnases situatsioonis, surusin vähehaaval oma reeegilid paika ja kiitsin ema selle eest milline ma tahtsin, et ta oleks, uskumatu kuidas vanainimene läheb kiituse õnge. Lõpuks olid meil suhted head.

Lugesin veelkord postitusi ja näen, et on ka palju neid, kes teavad seda asja.See on jah õige, et külas on ideaalne sugulaste ja võõraste silma all, siis on vaikne ja vagur, keegi ei usukski, et ta selline võiks olla, aga kodus teeb jah elu vahel ebameeldivaks.
jah, ega olukord ei olegi nii hull, et ei saagi võrrelda 24 tunni hooldusega. Selles mõttes nagu muret ei olekski aga mure on vaimne, ta teeb selliseid märkusi ja järgi ei anna üheski asjas. Seda ei kannata lihtsalt välja, see loobki tunde, et no mida, meie teeme, et temal hea oleks aga tema ei suvatse seda üldse hinnata. Tema suvatseb selle maha teha.
Kui mulle tehakse heategu, ma ju hindan seda.

Täpselt nagu minul. See inimene, kes pole sellise asjaga ise kokku puutunud ei mõista seda.

ka mina tean sellest üht teist. Vana inimesega saabki vaid nagu lapsega meelitades kiites ja ise suunates.
Ole temaga nõus aga ole kaval, sest olgu tal õigus, aga sina suru oma läbi. Kavalusega. Eks see närvesööv ole, aga tasub ära.
Need kes siin foorumis nüüd torisesid, muutuvad ise veelgi hullemaks, sest nad on seda juba praegu, õnneks ei ole neist keegi minu ema.
Kui teha näiliselt tema tahtsmist, siis varsti ta ei saagi aru, et tema tahtmine see ei olnud, vaid sinu.
Jõudu sulle, ei ole kerge sellistega siin, aga tahtmise korral saab hakkama.

teemategijal tulla siia leelotama,

EGA KÄBI KÄNNUST KAUGEMALE KUKKU!

seega kõik sai sellega öeldud, vaata ennast peeglist, millene jube krõhva seal!

mulle tundub, et sa püüad olla hea tütar ja vastutasuks ootad kiitust, nii oleks loogiline aga kahjuks kasutab su ema järjest rohkem sind ära. Tee üks nädal nii proovi, et ei tee suurt midagi ja see vähenegi, mida teed röövib kogu su aja, raha ja isikliku vaba aja pere arvelt, ütle talle nii ja vaata, kas see shokiteraapia aitab.

Tänan kõiki , kes asjalikku nõu andsid. jah, see on hea mõte , et kavalusega, nii tulebki teha. Tema on Lõvi tähtkujust ja järgi ei anna.Kui ta saabki aru, et midagi valesti tegi, ta ei tunnista seda iial. ise vabandan inimese ees, kui tunnen, et olen ülekohut teinud aga tema ei.

vaata jah, ennast peeglist, et missugune krõhva ja tige vanamutt sealt sulle vastu vaatab, see oled sina, kes tuleb siia oma vana ema taga rääkima ja keelt peksma, et oma elukoormat ei jaksa ma kanda, alatu oled!
et sa ise ükskord sittta ja kuse sisse ära mädaneksid.

aamen sulle, leelo!

.. ja kolm peotäis mulda kah!