Olen ikka olnud heade filmide, minu arust heade, sest maitsed erinevad, austaja. Mingil ajal laenutasin enesele nädalalõpuks mitmeid filme just oma lemmiknäitlejate osavõtul. Robert de Niro, Robert Redford, Meryl Streep jpt.
Väga hea naistekas näiteks, sügav ja liigutav lugu on "Maddissoni maakonna sillad".
Kutsusin kord ka abikaasa seda vaatama, aga õige varsti sain aru, et mehelik mõtlemine ikka vahel segab filmi nautimist, st. kõvahäälne kommenteerimine mulle nii liigutavatel hetkedel jne.
Kunagi kui head oli vähe, võis headeks peaaegu kõiki meil jooksvaid poola ja prantsuse filme pidada. Väga hea film oli kunagi vene film "Võõrasema", prantsuse film" Abielu"jne.
Filmiklassikast leiab ikka ja alati midagi tõeliselt head ja jäävat. Võiks jätkata lõputult. Ka eesti filme häid, kuid mitmed neist head olnud omas ajas nagu "Viimne reliikvia", eriti laulud tolles ajas. Kahjuks häiris väga tuntud eesti näitlejate hääled võõraste filminäitlejate nägudega, sest igal näitlejal vaid talle iseloomulik hääl, mis sobib just temaga.