Mitte ükski pastatoode, ka kõige odavamad Manni makaronid mitte(!) ei kleepu kokku, kui neid tarvitada, nagu pastat tarvitama peakski - KOHE tulelt võttes sõelale, KOHE kaste peale ning KOHE lauale. Olgu nad siis keedetud suures või väheses vees, õliga või ilma, keeduvett juurde segades või läbi loputades.
Al dente keedetud makarone ei loputata külma veega, natuke liiga pehmeks keedetuid lausa peab "külmetama", sest külm vesi peatab edasise pehmenemise - ikka ju vahest juhtub, et pott ununeb pliidile paar minutit kauemaks, kui vaja. Pigem sel juhul veega kiirelt jahutada, kui pärast puhast putru süüa.
Pasta haudub edasi, kuni on kuum, ka al dente keedetud spagetid muutuvad paari-kolme minutiga juba palju pehmemaks, seega ikka kiiresti-kiiresti tuleb toimetada, et hüva roog saaks.
Kaste peab olema valmis, laud kaetud ja sööjad üles rivistatud, kui pastat kurnama lähete.
Veidi õli keeduvees hoiab ära suuremullilise vahu tekkimise, siis ei kee ka hooletul perenaisel vaht kunagi üle servade, AGA: õline võib pasta olla vaid siis, kui serveerite seda lihtsalt tavalise lisandina, a-la kartul või tatar liha ja salati kõrval.
Kui on plaan valmistada ikka korralikku pastarooga koorepõhise kastmega, ei tohi rasvainet lisada ei keeduvette ega segada juurde pärast kurnamist, kuna õlikiht ei lase makaronil kastet õigesti siduda, jääbki taldrikule pasta + kaste, mitte ühtlane pastaroog. Ajad kahvliga spagette ja ülejäänud koostisosi eraldi taga, ei kleepu heaks sametiseks suutäieks.
Ükski pasta, mis on tunnikese pajas seisnud, pole enam õige asi, vaid lihtsalt ülejääk, olgugi, et päris maitsev ülejääk.
Kas see viimane jupp on jahtunud peast kleepunud või mitte, polegi ju enam eriti oluline, ka kõige kvaliteetsem makaron kleebib känkraks, kui ta pajaga külmikusse seisma tõsta.
Aga ka jääkidest saab päris head toitu teha:)