Käisime väikese seltskonnaga eelmisel nädalal Masalas. Kolmest kaks kiitsid teenindajat, kolmest üks sööke. Esmalt oli minu maitsele lihaollust liiga vähe ja leib, ok, naan vms, oleks võinud ikka juures olla. Soust oli ere-ere-erepunane ja seda oli palju. Toit valmis nappide minutitega. Kõlli mikrost küll ei kostnud.
Interjöör oli kena. Kahjuks on minu meelest asi selles, et püütud on teha segu loungest ja aasia söögikohast. Esimene eeldaks õhku ja vaadet. Teine eeldab lõhnu, helisid, silma- ja kõhunuumamist.
Väga soodne oli lõunamenüü ja selle maitse üle ei saa kaevata.
Kõik see oli minu kui paadunud indiahuvilise ja sündinud budisti jaoks liiga ne rõbo-ne mjaso. Samas lähen tagasi kindlasti veel, kasvõi seepärast, et temperatuur saalis oli hea ja teenindaja nii kena ja lahke ning parkimisvõimalused head.
Samas oma sünnipäeval, mis tänasest päevast on paari ndala kaugusel, külastan ma ilmselt tülikalt paiknevat ja invaliidile kättesaamatut elevanti. Vähem "lounget", rohkem aroome, rohkem südant, nagu mulle tundus.
Masalale soovin rohkem masalat ja kui kokk tammub läbi saali, võiks ehk naeratada või midagi. Teenindaja aga on hea. Minu küsimusele sibula jms kohta vastas kohe.
Soovitan Masalas käia ja maitsta. Äkki olen mina liiga vürtsilemb, mis võib vabalt ka nii olla...