Täna kuulsin raadiost Ivo Linna esituses lummavat laulu.
Mõned fraasid: .. astun vaikselt, et ei ärkaks linnud ... ... see on meie lihtne armastus ...
Oleksin nagu kunagi kuulnud sama laulu Georg Otsa esituses.
Kas keegi oskab öelda laulu pealkirja, sõnade autorit, heliloojat?
Tänades
melomaan

Pika otsimise peale omal ajal muretsetud laulikutest kroonis mu ponnistusi edu - tegemist on Manivald Kesamaa sõnadele Harry Kõrvitsa loodud laul "Õhtulaul". See laul oli Georg Otsa repertuaaris ja Linna on ka seda laulnud.
Sõnad siis sellised:

Õhtupäike metsa taha vajub,
pesa poole lendab üksik lind,
sääl, kus vette laskund hõbepajud,
ootan nüüd mu laulurästas sind.
Särasid su silmad mulle päeval,
siis kui kaarel lõhnas värske hein
ja ma tundsin ühte õnne jäävalt,
seob üks tee ja juhib kokku meid.
Niidu sängis lill ju silmad suleb,
hämarus end laotab üle vee,
ja ma tean, sa mööda kallast tuled,
taamale jääb kastemärjas tee.

Astud vaikselt, et ei ärkaks linnud,
päevalõõritustest väsind nad,
kuid su neiusüda peksab rinnus,
seda vaigistada sa ei saa.
Lööb nii vabalt, tugevalt ja uhkelt,
seal on noorus, rõõm ja igatsus,
seal kui hele koit on äkki puhkend
meie esimene armastus.
Ümberringi lõhnab õitsev luha,
laiub avar kodunurm ja niit,
ja me õnn, üksainus, suur ja puhas
ei kao iial, ei kao iial siit.

Leidsin selle laulu, vaadake oma postituse alt.

Suuuuuur tänu!
Pärast teema algatamist käisin foorumis vaatamas, kas keegi on osavam otsija kui mina ise, ei saanud kohe vastust ja juba kaotasin lootuse. Täna selline meeldiv üllatus!
Pidin asuma juba otsimise plaan B juurde. Kui nii ei saa saab teisiti ja kuidagi saab ikkagi!
Mitte et see elu küsimus oleks, aga teadmine on alati parem kui vastupidi...
Mäletan seda laulu Georg Otsa esituses, läks südamesse ja selgub, et pole kadunud sealt siiani!
Kaunist juubeliaega ja mõtteravust ka edaspidiseks!
Melomaan