10 aastat tagasi sai vallasvaraga tehinguid sooritada vabalt. alates 2003 aasta detsembrist ei saanud enam teha.
kui sa ütled, et ostu-müügileping on notariaalselt kinnitamata, siis võib ju selle vaidlustada kohtus. neid garaaže (või bokse) on käest-kätte ja ilma vormistamata ennegi massiliselt müüdud. ostja on heauskne.
ma nüüd ei saa aru, kas see garaaž on juba kinnistus või mitte?
siis ma ei saa aru, mismoodi ostja erastas garaaži kui ta tegelikult ostis hoopis?
pudru ja kapsad. nii ei käi asjad, et ostad vallasvara ja siis veel erastad selle üle. erastada saab peremeheta ehk omanikuta vara mis on riigi või KOV bilansis. ja erstamist korraldab siis riik või KOV kohapeal kui vara haldaja.
garaaži puhul siis lood järgmised (ehk kuidas asjad käivad/käisid):
keegi kunagi pidi taotlema luba garaaži või garaažiboksi ehituseks. oli see siis inimene, mõni asutus või kolhoos/sovhoos. siis väljastati ehitusluba. ja siis see keegi ehitas selle garaaži valmis ja see garaaž võeti vastu (oleneb mis ajal ehitati, siis kas projektikomisjoni, ehituskomisjoni, ehitusjärevalve või KOV ehitusspetsi poolt. viimane on hilisema aja väljamõeldis ja annab kasutusloa mitte ei võta vastu), et seda kasutada tohiks.
edasi.
kuni 31.12.2002 kui oli veel hooneregister, siis hoone inventariseeritakse ja hooneregistrisse kantakse omanikud ning hoone tehnilised näitajad. alates 01.01.2003 koostsatakse ülesmõõdistusprojekt ning omanikud ning tehnilised näitajad registreeritakse ehitisregistris.
nüüd, kui hakatakse tegema mingit tehingut (ost-müük, kinkimine, kinnistamine vms), siis väljastab tõendi omandiõigsuse kohta hooneregister või pärast 2002 a KOV ametnik ehitisregistrist. selle tõendiga saab teha notariaalset tehingut.
nüüd veel edasi (või õigemini tagasi) on asjad segasemad.
kui ehitusloa sai sinu ema, siis oleks ta pidanud garaaži valmimisel (kui seinad püsti ja katus peal vähemalt) minema ja ennast omanikuks registreerima kas hooneregistris või ehitisregistris. kui sinu isa siis tema. kui kumbki seda ei teinud siis jäigi see garaaž n.ö. vedelema peremehetu varana nagu enamus kolhooside/sovhooside lõpuaja ehitistest. kui kolhoos/sovhoos vms moodustis, kes ehitas seda vara ära ei erastanud siis kas jäigi peremeheta varaks (polnud kellegi bilansis) või siis jäi kolh/sovh/muumoodustise õigusjärglase varaks (bilanssi).
sellise vara saab mingil ajal hõivata KOV ja maha müüa või ära erastada. enne teatatakse üleriigilises ajalehes, et kellel on pretensioone siis andku teatud aja jooksul teada. kui pretensioone ei olnud kellelgi siis nii ta läks.
kui see garaaž ehitati pärast kolhoose/sovhoose, eesti vabariigi ajal, siis jällegi, kellele väljastati ehitusluba see sai seda ka omandisse registreerida. või müüa poolelioleva ehituse ja ehitusõiguse uuele omanikule enne 2003a detsembrit (kui polnud kinnistatud ja oli vallasvara). ostu müügi tehingul asendas hooneregistri tõendit nimeline ehitusluba, sest hooneregister pidas registrit ainult valmis hoonete kohta. ehitisregistrist (alates 2004) aga saab tõendi ka mitte valmisolevale ehitisele sest ehitise kohta tehakse märge ehitusloa väljastamisel juba, kus kirjas ehituse loa omanik.
kui sa räägid, et uus omanik erastas selle garaaži, siis ma kardan, et tegu on sellega, et see garaaz on kuulutatud millalgi peremeheta varaks ja siis erastatud.
või on see uus omanik omal ajal teinud avalduse erastmist korraldavale instantsile (KOV vms, kellele hoone või ehitusõigused kuulusid). avaldusele pidi ta lisama ehitusloa vms lepingu, millega tõestas oma õiguseid sellele garaažile.
põhimõtteliselt sellisel juhul ta ostis kunagi käest-kätte sinu isalt ainult erastamisõiguse aga selleks oleks pidanud üks ehitusloa saaja loobuma oma ehitusõigusest ja teine (uus omanik) taotlema endale uue ehitusloa enda nimele.
seega. tuleks kõigepealt tutvuda vanade hooneregistri toimikutega (arhiivis).
kas oli hooneregistris avatud toimik selle garaaži kohta ja kui oli, siis kes seisid seal omanikena kirjas. edasi uurida KOV ametniku käest (kasvõi kirjalikus teabenõude vormis, kui muidu ei saa) ehitisregistri kandeid selle garaaži kohta. kui toimik oli juba hooneregistris olemas, siis need andmed läksid ehitisregistrisse üle. kui ei olnud, siis pidi keegi ametnik garaaži esmaandmed sinna tekitama millegi alusel.
ühesõnaga keeruline asi. ja variante on sadu. sinu paarirealise seletuse alusel ei oska täpset suunda eelistada, kus ja kas viga on tehtud.
pole ime, kui mõni ametnik on midagi segi ajanud, valesti teinud, või tegemata jätnud.
asja aegumistähtaja kohapealt ei oska ma midagi kosta. sellest ei tea ma midagi.