Õigusabi
kas pettus???
| murest murtud 15. oktoober 2010, kl 23.59 |
Lugu selline,et minu alkohoolikust isa müüs koperatiivi ajal ehitatud garaazi maha.Samal ajal olles abielus minu emaga,kellega elasime eraldi!Lugu ise toimus 10 aastat tagasi.
Ostu-müügileping ei ole notariaalselt kinnitatud,ja isa allkiri ei ole õige.Emalt,nõusolekut ei küsitud-asi sai salaja aetud.Rahast ei tea miskit.Kahtlus siis selles,et isa ei saanud olla kaines olekus kui tehing tehti.Ja ta ei olnud samal ajal garaazi omanik/ehk siis garaaz oli tema poolt ehitatud ja kasutatav-aga polnud veel erastatud) -müük toimus nö fiktiivselt.
Ostja erastas garaazi ära.Kas on võimalik,et see k6ik on pettus ja ses-m6ttes ka kehtetu?Ehk siis abikaasal peaks olema õigus seda garaazi tagasi nõuda ja erastada?
Ostu-müügileping ei ole notariaalselt kinnitatud,ja isa allkiri ei ole õige.Emalt,nõusolekut ei küsitud-asi sai salaja aetud.Rahast ei tea miskit.Kahtlus siis selles,et isa ei saanud olla kaines olekus kui tehing tehti.Ja ta ei olnud samal ajal garaazi omanik/ehk siis garaaz oli tema poolt ehitatud ja kasutatav-aga polnud veel erastatud) -müük toimus nö fiktiivselt.
Ostja erastas garaazi ära.Kas on võimalik,et see k6ik on pettus ja ses-m6ttes ka kehtetu?Ehk siis abikaasal peaks olema õigus seda garaazi tagasi nõuda ja erastada?
| :) 16. oktoober 2010, kl 01.35 |
| mures 16. oktoober 2010, kl 11.02 |
Üles ajas teada saamine,et nüüd erastatakse neid garaaze,mis said koperatiivi ajal ehitatud!Ehk siis k6ikse esimesed omanikud saavad erastada.Erastati läbi tutvuse miskitpidi!Kuna ema käis vallavalitsuses asja uurimas-siis seal ei teatud asjast midagi,ja polnud erastamise kohta andmeid,minnes raplasse notarisse-sai teada,et erastamine oli tehtud raplas!Järeldus siis selline,et notariaalselt mitte t6endatud ostu-müügilepinguga,saadi garaaz erastatud!
| ehh 16. oktoober 2010, kl 16.00 |
| murelik 16. oktoober 2010, kl 16.07 |
| -skiso 16. oktoober 2010, kl 17.11 |
10 aastat tagasi sai vallasvaraga tehinguid sooritada vabalt. alates 2003 aasta detsembrist ei saanud enam teha.
kui sa ütled, et ostu-müügileping on notariaalselt kinnitamata, siis võib ju selle vaidlustada kohtus. neid garaaže (või bokse) on käest-kätte ja ilma vormistamata ennegi massiliselt müüdud. ostja on heauskne.
ma nüüd ei saa aru, kas see garaaž on juba kinnistus või mitte?
siis ma ei saa aru, mismoodi ostja erastas garaaži kui ta tegelikult ostis hoopis?
pudru ja kapsad. nii ei käi asjad, et ostad vallasvara ja siis veel erastad selle üle. erastada saab peremeheta ehk omanikuta vara mis on riigi või KOV bilansis. ja erstamist korraldab siis riik või KOV kohapeal kui vara haldaja.
garaaži puhul siis lood järgmised (ehk kuidas asjad käivad/käisid):
keegi kunagi pidi taotlema luba garaaži või garaažiboksi ehituseks. oli see siis inimene, mõni asutus või kolhoos/sovhoos. siis väljastati ehitusluba. ja siis see keegi ehitas selle garaaži valmis ja see garaaž võeti vastu (oleneb mis ajal ehitati, siis kas projektikomisjoni, ehituskomisjoni, ehitusjärevalve või KOV ehitusspetsi poolt. viimane on hilisema aja väljamõeldis ja annab kasutusloa mitte ei võta vastu), et seda kasutada tohiks.
edasi.
kuni 31.12.2002 kui oli veel hooneregister, siis hoone inventariseeritakse ja hooneregistrisse kantakse omanikud ning hoone tehnilised näitajad. alates 01.01.2003 koostsatakse ülesmõõdistusprojekt ning omanikud ning tehnilised näitajad registreeritakse ehitisregistris.
nüüd, kui hakatakse tegema mingit tehingut (ost-müük, kinkimine, kinnistamine vms), siis väljastab tõendi omandiõigsuse kohta hooneregister või pärast 2002 a KOV ametnik ehitisregistrist. selle tõendiga saab teha notariaalset tehingut.
nüüd veel edasi (või õigemini tagasi) on asjad segasemad.
kui ehitusloa sai sinu ema, siis oleks ta pidanud garaaži valmimisel (kui seinad püsti ja katus peal vähemalt) minema ja ennast omanikuks registreerima kas hooneregistris või ehitisregistris. kui sinu isa siis tema. kui kumbki seda ei teinud siis jäigi see garaaž n.ö. vedelema peremehetu varana nagu enamus kolhooside/sovhooside lõpuaja ehitistest. kui kolhoos/sovhoos vms moodustis, kes ehitas seda vara ära ei erastanud siis kas jäigi peremeheta varaks (polnud kellegi bilansis) või siis jäi kolh/sovh/muumoodustise õigusjärglase varaks (bilanssi).
sellise vara saab mingil ajal hõivata KOV ja maha müüa või ära erastada. enne teatatakse üleriigilises ajalehes, et kellel on pretensioone siis andku teatud aja jooksul teada. kui pretensioone ei olnud kellelgi siis nii ta läks.
kui see garaaž ehitati pärast kolhoose/sovhoose, eesti vabariigi ajal, siis jällegi, kellele väljastati ehitusluba see sai seda ka omandisse registreerida. või müüa poolelioleva ehituse ja ehitusõiguse uuele omanikule enne 2003a detsembrit (kui polnud kinnistatud ja oli vallasvara). ostu müügi tehingul asendas hooneregistri tõendit nimeline ehitusluba, sest hooneregister pidas registrit ainult valmis hoonete kohta. ehitisregistrist (alates 2004) aga saab tõendi ka mitte valmisolevale ehitisele sest ehitise kohta tehakse märge ehitusloa väljastamisel juba, kus kirjas ehituse loa omanik.
kui sa räägid, et uus omanik erastas selle garaaži, siis ma kardan, et tegu on sellega, et see garaaz on kuulutatud millalgi peremeheta varaks ja siis erastatud.
või on see uus omanik omal ajal teinud avalduse erastmist korraldavale instantsile (KOV vms, kellele hoone või ehitusõigused kuulusid). avaldusele pidi ta lisama ehitusloa vms lepingu, millega tõestas oma õiguseid sellele garaažile.
põhimõtteliselt sellisel juhul ta ostis kunagi käest-kätte sinu isalt ainult erastamisõiguse aga selleks oleks pidanud üks ehitusloa saaja loobuma oma ehitusõigusest ja teine (uus omanik) taotlema endale uue ehitusloa enda nimele.
seega. tuleks kõigepealt tutvuda vanade hooneregistri toimikutega (arhiivis).
kas oli hooneregistris avatud toimik selle garaaži kohta ja kui oli, siis kes seisid seal omanikena kirjas. edasi uurida KOV ametniku käest (kasvõi kirjalikus teabenõude vormis, kui muidu ei saa) ehitisregistri kandeid selle garaaži kohta. kui toimik oli juba hooneregistris olemas, siis need andmed läksid ehitisregistrisse üle. kui ei olnud, siis pidi keegi ametnik garaaži esmaandmed sinna tekitama millegi alusel.
ühesõnaga keeruline asi. ja variante on sadu. sinu paarirealise seletuse alusel ei oska täpset suunda eelistada, kus ja kas viga on tehtud.
pole ime, kui mõni ametnik on midagi segi ajanud, valesti teinud, või tegemata jätnud.
asja aegumistähtaja kohapealt ei oska ma midagi kosta. sellest ei tea ma midagi.
kui sa ütled, et ostu-müügileping on notariaalselt kinnitamata, siis võib ju selle vaidlustada kohtus. neid garaaže (või bokse) on käest-kätte ja ilma vormistamata ennegi massiliselt müüdud. ostja on heauskne.
ma nüüd ei saa aru, kas see garaaž on juba kinnistus või mitte?
siis ma ei saa aru, mismoodi ostja erastas garaaži kui ta tegelikult ostis hoopis?
pudru ja kapsad. nii ei käi asjad, et ostad vallasvara ja siis veel erastad selle üle. erastada saab peremeheta ehk omanikuta vara mis on riigi või KOV bilansis. ja erstamist korraldab siis riik või KOV kohapeal kui vara haldaja.
garaaži puhul siis lood järgmised (ehk kuidas asjad käivad/käisid):
keegi kunagi pidi taotlema luba garaaži või garaažiboksi ehituseks. oli see siis inimene, mõni asutus või kolhoos/sovhoos. siis väljastati ehitusluba. ja siis see keegi ehitas selle garaaži valmis ja see garaaž võeti vastu (oleneb mis ajal ehitati, siis kas projektikomisjoni, ehituskomisjoni, ehitusjärevalve või KOV ehitusspetsi poolt. viimane on hilisema aja väljamõeldis ja annab kasutusloa mitte ei võta vastu), et seda kasutada tohiks.
edasi.
kuni 31.12.2002 kui oli veel hooneregister, siis hoone inventariseeritakse ja hooneregistrisse kantakse omanikud ning hoone tehnilised näitajad. alates 01.01.2003 koostsatakse ülesmõõdistusprojekt ning omanikud ning tehnilised näitajad registreeritakse ehitisregistris.
nüüd, kui hakatakse tegema mingit tehingut (ost-müük, kinkimine, kinnistamine vms), siis väljastab tõendi omandiõigsuse kohta hooneregister või pärast 2002 a KOV ametnik ehitisregistrist. selle tõendiga saab teha notariaalset tehingut.
nüüd veel edasi (või õigemini tagasi) on asjad segasemad.
kui ehitusloa sai sinu ema, siis oleks ta pidanud garaaži valmimisel (kui seinad püsti ja katus peal vähemalt) minema ja ennast omanikuks registreerima kas hooneregistris või ehitisregistris. kui sinu isa siis tema. kui kumbki seda ei teinud siis jäigi see garaaž n.ö. vedelema peremehetu varana nagu enamus kolhooside/sovhooside lõpuaja ehitistest. kui kolhoos/sovhoos vms moodustis, kes ehitas seda vara ära ei erastanud siis kas jäigi peremeheta varaks (polnud kellegi bilansis) või siis jäi kolh/sovh/muumoodustise õigusjärglase varaks (bilanssi).
sellise vara saab mingil ajal hõivata KOV ja maha müüa või ära erastada. enne teatatakse üleriigilises ajalehes, et kellel on pretensioone siis andku teatud aja jooksul teada. kui pretensioone ei olnud kellelgi siis nii ta läks.
kui see garaaž ehitati pärast kolhoose/sovhoose, eesti vabariigi ajal, siis jällegi, kellele väljastati ehitusluba see sai seda ka omandisse registreerida. või müüa poolelioleva ehituse ja ehitusõiguse uuele omanikule enne 2003a detsembrit (kui polnud kinnistatud ja oli vallasvara). ostu müügi tehingul asendas hooneregistri tõendit nimeline ehitusluba, sest hooneregister pidas registrit ainult valmis hoonete kohta. ehitisregistrist (alates 2004) aga saab tõendi ka mitte valmisolevale ehitisele sest ehitise kohta tehakse märge ehitusloa väljastamisel juba, kus kirjas ehituse loa omanik.
kui sa räägid, et uus omanik erastas selle garaaži, siis ma kardan, et tegu on sellega, et see garaaz on kuulutatud millalgi peremeheta varaks ja siis erastatud.
või on see uus omanik omal ajal teinud avalduse erastmist korraldavale instantsile (KOV vms, kellele hoone või ehitusõigused kuulusid). avaldusele pidi ta lisama ehitusloa vms lepingu, millega tõestas oma õiguseid sellele garaažile.
põhimõtteliselt sellisel juhul ta ostis kunagi käest-kätte sinu isalt ainult erastamisõiguse aga selleks oleks pidanud üks ehitusloa saaja loobuma oma ehitusõigusest ja teine (uus omanik) taotlema endale uue ehitusloa enda nimele.
seega. tuleks kõigepealt tutvuda vanade hooneregistri toimikutega (arhiivis).
kas oli hooneregistris avatud toimik selle garaaži kohta ja kui oli, siis kes seisid seal omanikena kirjas. edasi uurida KOV ametniku käest (kasvõi kirjalikus teabenõude vormis, kui muidu ei saa) ehitisregistri kandeid selle garaaži kohta. kui toimik oli juba hooneregistris olemas, siis need andmed läksid ehitisregistrisse üle. kui ei olnud, siis pidi keegi ametnik garaaži esmaandmed sinna tekitama millegi alusel.
ühesõnaga keeruline asi. ja variante on sadu. sinu paarirealise seletuse alusel ei oska täpset suunda eelistada, kus ja kas viga on tehtud.
pole ime, kui mõni ametnik on midagi segi ajanud, valesti teinud, või tegemata jätnud.
asja aegumistähtaja kohapealt ei oska ma midagi kosta. sellest ei tea ma midagi.
| c 16. oktoober 2010, kl 17.28 |
kui oli koperatiiv , siis üks astus avaldusega liikmeks ja teine oma liikmelisuse tühistas.see ongi/oligi erastamise aluseks.isa sai võibolla pudeli viina - on ikka tasu saanud.seega garaaži ei saa mingil juhul tagasi, küll aga võib ema isalt poolt pudelit viina kohtu kaudu nõudma hakata....
| -skiso 16. oktoober 2010, kl 18.10 |
| murelik 16. oktoober 2010, kl 18.42 |
pudelist viinast ära ei ütleks!
Peale papsi surma,sai arhiivist läbi astutud ja garaazi kohta andmeid ei olnud,ehk siis tühi koht!
Et siis otsest paberit selle kohta pole et see kuulus-v6i oli erastatud isa poolt!Punt mehi ehitasid boksid üles,igaüks sai ühe endale!et siis maksti mingit liikmemaksu-leidsin mingisuguse kviitungi!et siis k6ikse esmane garaazi valdaja oli siis isa-kellele kuulus 6igusega see boks endale erastada.Aga vot tehti titi-miti,meie sest emaga ei teadnud too aeg midagi-kuna elasime eemal-k6ik käis salaja.Vallavalitsuses ostu-müügi v6i erastamise kohta andmeid polnud!Kuid Raplas notaris olid andmed,et erastamine viidi läbi seal!Kas siis ei peaks need andmed olema ka vallavalitsuses?
Peale papsi surma,sai arhiivist läbi astutud ja garaazi kohta andmeid ei olnud,ehk siis tühi koht!
Et siis otsest paberit selle kohta pole et see kuulus-v6i oli erastatud isa poolt!Punt mehi ehitasid boksid üles,igaüks sai ühe endale!et siis maksti mingit liikmemaksu-leidsin mingisuguse kviitungi!et siis k6ikse esmane garaazi valdaja oli siis isa-kellele kuulus 6igusega see boks endale erastada.Aga vot tehti titi-miti,meie sest emaga ei teadnud too aeg midagi-kuna elasime eemal-k6ik käis salaja.Vallavalitsuses ostu-müügi v6i erastamise kohta andmeid polnud!Kuid Raplas notaris olid andmed,et erastamine viidi läbi seal!Kas siis ei peaks need andmed olema ka vallavalitsuses?
| skiso 16. oktoober 2010, kl 19.21 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,429 |
üks eksemplar erastamisaktist peaks jääma notarile, üks erastajale. KOV-le esitab oma erastamisakti eksemplari erastaja, kui tahab erastatud asja juurde maad saada. aktist võib teha valla sekretär (juristi ülesannetes) või valla jurist, kui selline on, kinnitatud koopia, kui originaali ei taha KOV anda.
notar võib teha aktist kinnitatud koopia mis on võrdväärne originaaliga.
notaris peaks olema olemas ka dokumendid või dokumendikoopiad, mis esitati erastamisel omandiõiguse tõendamiseks notarile.
10 aastat tagasi kehtis vana perekonnaseadus.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=22303
§ 17 Ühisvara valdamine, kasutamine, käsutamine
(1) Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.
(2) Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
(3) Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut.
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
§19 Osad ühisvara jagamisel
(2) Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest:
1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi;
2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel;
3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel;
4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
(3) Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
(4) Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
notar võib teha aktist kinnitatud koopia mis on võrdväärne originaaliga.
notaris peaks olema olemas ka dokumendid või dokumendikoopiad, mis esitati erastamisel omandiõiguse tõendamiseks notarile.
10 aastat tagasi kehtis vana perekonnaseadus.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=22303
§ 17 Ühisvara valdamine, kasutamine, käsutamine
(1) Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.
(2) Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
(3) Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut.
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
§19 Osad ühisvara jagamisel
(2) Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest:
1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi;
2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel;
3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel;
4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
(3) Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
(4) Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
| murelik 16. oktoober 2010, kl 20.08 |
| reelika 16. oktoober 2010, kl 20.09 |
kas garaaž oli ehitatud abielu ajal, et müügiks oli abikaasa nõusolekut vaja?
minu teada iseehitatud garaaže ja muid hooneid ei olnudki vaja erastada. kui ehitusloal/kinnitatud projektil oli valdaja nimi olemas, siis seda isikut loetigi omanikuks. erastada tuli hoone alune maa.
kui projekti alusel oli hooneregistris omanik registreeritud, siis sai seda garaaži edasi müüa.
ei saa aru, kas garaaž on kinnistu v mitte. kas raplas toimus garaaži edasi müümine v garaaži aluse maa erastamine. kas see raplas toimunu oligi 10 aastat tagasi?
kui vallavalitsus ei tea asjast midagi, siis ei ole tehtud korraldust antud garaaži aluse maa erastamiseks ja tegemist on siiani vallasvaraga. ilmselt pole ka esitatud avaldust maa erastamiseks, avalduste esitamise tähtaeg on ammu lõppenud. seega peaks maa minema linna v riigi omadisse ja senine hoone omanik saab pärast sõlmida hoonestusõiguse v maa turuhinnaga välja osta.
igatahes võiks teemaalgataja omale mõned faktid sekgeks teha. praegu on antud palju vastuolulisi andmeid.
minu teada iseehitatud garaaže ja muid hooneid ei olnudki vaja erastada. kui ehitusloal/kinnitatud projektil oli valdaja nimi olemas, siis seda isikut loetigi omanikuks. erastada tuli hoone alune maa.
kui projekti alusel oli hooneregistris omanik registreeritud, siis sai seda garaaži edasi müüa.
ei saa aru, kas garaaž on kinnistu v mitte. kas raplas toimus garaaži edasi müümine v garaaži aluse maa erastamine. kas see raplas toimunu oligi 10 aastat tagasi?
kui vallavalitsus ei tea asjast midagi, siis ei ole tehtud korraldust antud garaaži aluse maa erastamiseks ja tegemist on siiani vallasvaraga. ilmselt pole ka esitatud avaldust maa erastamiseks, avalduste esitamise tähtaeg on ammu lõppenud. seega peaks maa minema linna v riigi omadisse ja senine hoone omanik saab pärast sõlmida hoonestusõiguse v maa turuhinnaga välja osta.
igatahes võiks teemaalgataja omale mõned faktid sekgeks teha. praegu on antud palju vastuolulisi andmeid.
| murelik 16. oktoober 2010, kl 20.25 |
Jah garaaz oli ehitatud abielu ajal!Raplas vormistas ostja garaazi erastamise!Ja toimus 10 aastat tagasi!Kui ema asja uurima hakkas läks ta vallavalitsusse,kus erastamise v müügi kohta andmed puudusid ja raplasse minnes ,sai teada et ostja oli garaazi ära erastanud.
Leidsin kinnitusosakonna väljatrüki,kus on et Registriosa avamisel .....kinnistamisavalduse alusel sisse kantud!Ehk alles 2001 pandi garaazid registrisse????
Leidsin kinnitusosakonna väljatrüki,kus on et Registriosa avamisel .....kinnistamisavalduse alusel sisse kantud!Ehk alles 2001 pandi garaazid registrisse????
| jeekim 16. oktoober 2010, kl 22.00 |
| murelik 16. oktoober 2010, kl 22.32 |
| * 18. oktoober 2010, kl 10.44 |
| jh 18. oktoober 2010, kl 10.59 |
Lisa postitus