Tere,teema seisneb selles,et tööandja on jätnud maksmata palga ning lõpparve,viidates sellele,et mul olevat tema ees varasemast ajast võlgnevused,mis ei ole tõestatud ja on alusetud..Kas tal on õigus neid minu palgast kinni pidada?Lugu selline,et tegemist perefirmaga.Kuni tülini oli kõik korras,siis saatsin lahkumisavalduse isiklikel põhjustel.Sellest möödas üle kahe kuu nüüd.Minu küsimustele pole vastatud,ja kui lõpuks vastus tuli,siis selline,et pean kinni maksma kõik eelnevad tekitatud võlad-mis on ebaausalt minu kaela määritud,tegelikult ma ei ole vastutav ja mingit palka ma ei saa.Eraasi-isegi kui see süüdistus peaks tõele vastama, ei tohiks kuidagi firmasse puutuda? Samas ka teine probleem:esivanem tegi mulle volituse,et saaksin tema valduses oleva metsa müüa.Minu praeguseks eksmees leidis metsale ostja läbi tuttava tuttava.Käisime sama volitusega ajamas pabereid korda-raieõigus jms.Kahjuks metsamüügileping osutus kehtetuks ning metsa võeti rohkem maha,kui lubatud,ning lisaks ka ebaseaduslikult naabermaalt väike osa.Osati maksti metsa eest eksmehe pangaarvele-jupikaupa.Minu osalus selles oli vaid allkirja andmine kui volitatud isik.Eksmees sai raha enda pangakontole ning kulutas seda oma äranägemise järgi.Mul on olemas ka pangakonto väljavõte,kuhu mis on läinud.Nüüdseks,et end puhtaks pesta,on ta kogu metsaga seonduva määrinud minu kaela,ehk siis olen mina vastutav,ning tekitas mulle probleemi ja võla metsaomaniku ees.Ka see nn võlg metsa eest on tööandja minule ette visanud,ka üks põhjus,miks mina oma teenitud palka ja lõpparvet ei saa.Oskab keegi selles vallas nõu anda,mis ma tegema pean,või peangi kõik enda arvele kirjutama?

Töövaidluskomisjoni(ja vajadusel kohtusse) pead pöörduma.
Sul on õigus loomulikult lõpparvele.

Mingeid tõestamata võlgu ei saa ega tohi kinni pidada.
Iseasi on, kui töölepingus on klausel, et sinu TÖÖGA SEOTUD KAHJU tuleb hüvitada ja ka siis peab see kahju tekkimine olema tõestatud!

Karm.Mina olen ka selgeks saanud,et peale iseenda ei tasu kedagi usaldada,kui tegu on rahaga.Oma eksmeest ei usaldaks ma ammugi mitte,isegi mingiks vahendajaks enam mitte.Tema keeraks samamoodi mulle,nagu teemaalgatajalegi.Oli autoremondi vahendaja...auto keerati iga korraga aina enam tuksi,et iga kuu oli korra remondis.Siis vahetasin remontijat,sõbranna eksmees...tõmmati ka p**e rahaliselt lohku.Sõbranna sai ka sellest osalustasu minu teadmata 25%.Mina aga maksin selle kinni.Tuttavate tuttavad on ühed kõige hullemad kärukeerajad.Selle olen ma selgeks saanud.Ja sugulastega ka ei tasu rahaasju ajada.Kõige nõrgem osaleja saab kõik jamad endale kaela.Olen samamoodi saanud kõike seda tunda.Enam ei tee kunagi tuttavate või sugulastega rahaliigutamist.

Suur aitähh vastajatele,sest tõesti tunnen ennast suht lootusetus olukorras selles osas.Mulle lihtsalt määritakse teise inimese tehtud teod pähe ja nüüd siis mina see,kes vastutama peab :(

_Iseasi on, kui töölepingus on klausel, et sinu TÖÖGA SEOTUD KAHJU tuleb hüvitada ja ka siis peab see kahju tekkimine olema tõestatud!_
ei saa sellist kokkulepet ette sõlmida ja töötasust kinni pidada. kui töötaja nõusolekut ei anna siis saab selle kätte vaid töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu
Tasaarvestamine

•Tööandja võib oma nõudeid töötaja töötasuga tasaarvestada töötaja nõusolekul, st tööandja saab teha töötaja töötasust kinnipidamisi üksnes kokkuleppel töötajaga.
•Töötaja nõusolek tasaarvestamiseks peab olema kas kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis.
•Tasaarvestamiseks ei saa nõusolekut ette anda. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja töölepingu sõlmimisel kokku leppida, et tööandja saab oma nõudeid töötaja töötasuga tasaarvestada.
•Nõusolekut saab ette anda üksnes kokkulepitud kulude limiite ületava summa tasaarvestamiseks. Näiteks võivad töölepingu sõlmimisel töötaja ja tööandja kokku leppida igakuises bensiinilimiidis, mille ületamisel peetakse töötaja töötasust kinni limiiti ületav osa.
•Töötaja nõusolekuta võib töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/tooleping/tootasu.html

Minu tööleping on puhtlabane paberileht,millel on kirjas tööle asumise aeg ja et see om ametlik.Firma nimi ning firma omaniku andmed,töötaja andmed ja allkirjad.Muud midagi.Ma elan soomes,firma on soome firma,selline leping on igati adekvaatne,kuna muul juhul poleks saanud poliisis elamisluba,ehk siis vakituist olemist soomes.Veelgi parem-jäin lapsehoolduspuhkusele,ja tööd tegin mitteametlikult,st et minu pealt makse ei makstud.Palga ülekandmisel oli selgitus-firma nimi ja palk tehtud töö eest.Vero,ehk tulumaksu välja ei näidatud.Seda siis niikaua,kui lahkumisavalduse tegin.

Kui tööandja on omavoliliselt mingeid kinnipidamisi palgast teinud, siis on see otsene seaduserikkumine ja omavoli - ilma sinupoolse nõusolekuta pole õigust kinnipidamist teha - seega on tööandja juba eelnevalt halvas valguses esinenud töövaidluskomisjoni silmis, kohtust rääkimata. Seega igal juhul, kuhu ka ei pöörduks sa, saad sinule positiivse lahenduse, nad võivad muidugi näiteks kohtus vastuhagi esitada mingite sinupoolsete rikkumiste hüvitamisnõudes, aga sa saad nõuda selles eraldi menetlust ja töötasu on nad sunnitud välja maksma koos hüvitiste ja sinupoolsete menetluskuludega. Nalja saab hulgi muidugi, reeglina kestab see jama poolteist aastat ja on lõbus üsna...

no kui on mõlemapoolsed nõuded, ja mõlemad ka rahuldatakse, siis tehakse tasaarveldus. Ei ole nii, et üks pool peab raha kähku välja maksma, ja siis hakkama vaatama kuidas teiselt poolelt oma nõue kätte saada.

Vahe on selles, et töötaja palganõue on igakülgselt põhjendatud - tõendatud, lepinguga, eelnevate kuude eest saadud töötasu suurusega pangakontol, aga vastunõue mingi töötaja poolt tekitatud kahju hüvitamisnõudes vajab tõendamist ja dokumenteeritult. Kui pole sõlmitud varalise vastutuse lepingut siis see üsna raske ettevõtmine ja ainult tõendatult tahtliku tegevuse korral on minimaalne võimalus pappi väljapressida töötajalt.

kui nõue on kahtlane, siis vaevalt tööandja sellega üldse kuhugi nõudma läheb. Aga see selleks. Mina vastasin sellele väitele, et kui on nõue nõude vastu, siis ei pea üks pool kohe väljamakset tegema vaid tehakse tasaarveldus, kui mõlemad nõuded kohtu poolt rahuldatakse.

Praegusel juhul on teemaalgataja jutt nii segane, et suuremat midagi aru küll ei saa, kes kellele ja mida ja kui palju või kas üldse võlgu on.

debiil - palganõue on olemas, vastunõuded tuleb veel tõestada - sa ikka täiega loll oled küll, nagu ise ütledki, et midagi aru ei saa, no on tola....

Mina ei mõista mida siin üldse jahuda on-tööandja PEAB töötasu IGALJUHUL välja maksma,kui tööandja leiab et töötaja on mingit kahju tööandjale tekitanud siis võib ta töötasu kohtu kaudu tagasi nõuda hiljem.Kuna tegu hämarate asjadega/seaduserikkumistega tööandja poolt siis ma üldse ei usu et hakkab midagi kohtu kaudu tagasi nõudma sest siis tuleksid kõik tema rikkumised avalikuks ja ta saab veel hullemad kulud kaela endale.Sa peaksid igal sajal juhul töövaidluskomsjoni pöörduma ja oma raha tööandjalt välja nõudma,teisalt kui arvestada et sellest jamast sul on möödunud juba mitu kuud siis kas see asi juba aegunud pole,s.t. et kas enam ongi midagi õigus nõuda üldse?Oled ise kauaks molutama jäänud kahjuks...