Tahan oma vara kirjutada ühe inimese nimele,kas on kinkeleping parem või on veel mingi võimalus ning missugune leping mulle kõige vähem läheb maksma?

Notari juures pead nimetama mõistliku vara hinna. Riigilõiv on igal pool üks. Kinkelepingu pluss on see, et saad sellest mingi aeg taanduda.

Kinkelepinguga ei saa iial taanduda , sind ennast tõstetakse välja , nagu peerukera . Tee tavaline testament , peale minu surma , seda saad iga kell muuta , kui vajadust !

Copy-Paste:
Testament on viimse tahte avaldus, millega pärandaja teeb oma vara kohta korraldusi oma surma puhuks. Testamendiga pärandatud vara läheb pärijale üle alles pärast pärandaja surma. Oma eluajal võib pärandaja oma vara aga vabalt käsutada (nt müüa, kinkida, pantida jne), samuti võib igal ajal testamenti muuta või tühistada. Selles on peamine erinevus kinkelepingust, mille alusel läheb kingitud vara kingisaajale üle juba kinkija eluajal, ning kingisaaja (mitte kinkija) võib kingitud vara vabalt käsutada.
Notariaalne testament
Notariaalse testamendi vormistab notar ning testamendi vormistamise tasu on 32,55 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu ei sõltu testamendi sisust ega pärandatud vara väärtusest. Sõltumata testamendi olemasolust või puudumisest, tuleb aga arvestada pärimise vormistamise kuludega peale pärandaja surma, sest tavaliselt tekib vajadus pärimismenetluse läbiviimiseks, et vormistada pärandatud vara pärija nimele.
Ainult notariaalse testamendina saab vormistada kahe isiku- abikaasade- ühist viimse tahte avaldust, milles nad vastastikku määravad teineteise oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasade vastastikuse testamendi vormistamine maksab 41,50 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinkelepingu sõlmimisel sõltub notari tasu kingitava vara väärtusest. Näiteks 60 000 eurose väärtusega korteri kinkimisel on kinkelepingu tõestamise tasu 196,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks tuleb kinnistusraamatus tehtava kandemuudatuse eest tasuda riigilõivu.
Koos kinkelepinguga sõlmitava asjaõiguslepinguga antakse kingisaajale üle omand kinkijale kuuluvale esemele. Juhul kui näiteks vanem kingib talle kuuluva korteriomandi oma täisealisele lapsele, saab peale kinnistusraamatu kande tegemist korteriomandi omanikuks laps, kes peale seda võib korteriomandit vabalt käsutada, sealhulgas müüa, pantida või kinkida selle edasi kolmandatele isikutele. Arvestada tuleks, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganemist, ei tähenda see seda, et kingitud korteri omand läheks seeläbi kinkijale automaatselt tagasi.

mis testamendist sa siin jahud, sa ei ole eestlane ja ei saa eesti keelest aru?

Kai võiks täpsustada, mis vara ta soovib kinkida. Kui varaks on kinnisvara, siis ilma notarita ei saa. Muu vara puhul võib teha ka lihtkirjaliku lepingu.

Mis puudutab vastuteenet, siis kinkeleping võib seda vastukohustust sisaldada (nt aitad hooldada vanainimest, maja ülalpidada vms).

http://www.notarlaidvee.ee/kinkeleping

.