Vaatasin täna oma eseifi kontot ja avastasin, et paar firmat (tele 2 ja koduliising oü) on teinud maksehäireteregistrisse päringuid. Mul ei ole ühtegi häiret aga see tundub ebanormaalne, et firmad teevad ilma aluseta selliseid päringuid.

Tele2-ga suhtlesin vahepeal telefoni teel, et sooviks pakkumist numbrite ületoomiseks aga lepinguks ei läinud. Kas sellest piisab, et teha päringud?

Omaraha.ee lehele tegin konto kuskil pool aastat tagasi ja nüüd oli vaadatud registrit, mingit lepingut nendega ei olnud. Kunagi oli sarnane probleem ka starmaniga, et andsin oma kontakti kaubanduskeskuses tagasihelistamiseks ja sellest nagu piisas, et teha päring!

Kas selline tegevus on kuidagi ka reguleeritud? Kas AKI tegeleb selliste probleemidega ja võtab kedagi vastutusele või öeldaks lihtsalt, et ärge rohkem nii tee?

Vastused:
http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine

maksehäireregister on avalik register ja kõik võivad seda soovi korral vaadata. Ei pea olema mingit alust. Kui see oleks ebaseaduslik, siis oleks see register ammu kinni pandud.

kes siis enne lepingu teeb ja hiljem maksehäireid kontrollib? ikka enne vaadatakse mis inimene sa oled.

Maksehäireregister ei ole sellisel määral avalik et sinna lihtsalt niisama soovi korral vaadata ja firmadel PEAB olema selliste isikuandmete uurimiseks konkreetne põhjus mitte niisama igaks juhuks võimalike tulevikulepingute jaoks. Krediidiinfot on õigus siis ja ainult siis vaadata kui sellega on seotud konkreetse tehingu sõlmimiseks vajalik taustauuring ehk siis tegu või selle tegematajätmise otsus. Ei hakka siia kirjutama paragrahve, kellel vaja see loeb isikuandmete töötlemise seadusliku regulatsiooni kohta ise, kõik on must-valgel kirjas. Firmad on saanud Andmekaitseinspektsioonilt ettekirjutusi kui esitatud ametlik kaebus sellise suvalise nuhkimise peale.

mismõttes suvaline nuhkimine? Kui inimene pöördub mingi firma poole ja avadab soovi lepingut sõlmida, siis on ju tegemist täiesti normaalse päringuga, kui firma kontrollib, kellega tal tegemist on. Et lõpuks ikkagi lepingut ei sõlmita, see on juba täiesti teine asi. Võibolla sellepärast ei sõlmitudki, et krediidiinfost saadud info kliendi kohta oli säärane, mis välistas lepingu sõlmimise. Kui telefonifirmad, laenufirmad jt. teevad nende poole pöördunud isiku kohta päringut siis ei ole see kaugeltki suvaline nuhkimine.

kas annad suvalisele rahalaenajale võlgu? enne ikka uurid, kes ta on või kui palju usaldada saab.
firmad kasutavad sama põhimõtet.
mis sa oigad.

Mina aga uurin enne firmaga lepingu sõlmimist igasugu registritest firma tausta- kas on maksuvõlgnevusi, ettekirjutisi ja firma ajalugu.
Normaalne taustauuring.