Umbes 20 aastat tagasi on laiendatud maja, tehtud suuri juurdeehitusi, kõik aga ilma projektita. Probleem selles, et maja kaasomandis, kolmandik ja kaks kolmandikku. Esialgne projekt, mille järgi need osalused jagati, aga ei vasta üldse praegusele olukorrale. Kui nüüd tekib vajadus maja, st seda suuremat osa pärandada või müüa, kuidas see probleem lahendada.
Olukord vist väga segane.

kaasomandusega lahkhelid pannakse kohtus paika.

kõik muutused ja juurdeehitused muutsid kummagi kaasomaniku mõttelise osa suurust vastavalt temale kuuluvale osale, st kuigi juurdeehituse võis teostada üks kaasomanikest, kuulub sellejagu maja hinnatõusust ikka ka teisele omanikule. Näiteks tehti juurdeehitis, mis tõstis maja hinda 90000, siis ongi ühel nüüd 60000 ja teisel 30000 asjal juures :) Need juurdeehitused tuleb lihtsalt alati enne kokku leppida ja rahastada mõlemal kaasomanikul oma osa suurusest lähtuvalt, muidu pärast segadust kuipalju.

algus on selge- kõigepealt tuleb seadustada juurdeehitus, et see oleks ka juriidiliselt olemas.
selleks tuleb tellida projekt, valmis maja puhul pöördu inventariseeerimisbürooosse ja telli maja ülesmõõtmine.
kui ülesmõõtmine on olemas, siis omavalitsusse, ja tee avaldus ehitusloa saamiseks, siis esitad projekti ja vajalikud paberid, omanikeks märgid kõik omanikud. saad ehitusloa.

edasi on juriidiselt minu jaoks hämar, aga kuidagi on see ju korraldatav - taotled kasutusluba ja sellega koos tuleb teha kinnistusraamatusse sissekanne, kus omandussuhete protsent peab õige olema.

ai, valus laks! see tähendab seda kui keegi majaomanik võtab milli laenu, kukub ehitama, ja nüüd selgub, et see kõigile ja pooleks...iuiuiu, siit tuleb kohtucase.

lugesin taolist kohtulahendit, kus ühel krundil Tallinnas oli kaasomandis väike maja, ühise perekonnanime järgi otsustades sugulased. teine omanik ehitas samale krundile suure maja nii et kummalgi omanikul oli eraldi maja. Uus maja ei olnud ametlikult vormistatud ainult ühe nimele (enne maa erastamist oleks see võimalik olnud)
nad ei saanud oma krunti erastamiseks jagatud, väikse maja omanik nõudis kompensatsiooni, suuremas majas elaja pakkus suuremat maatükki. Jõudsid kohtusse, kohus tellis hindamise. Hinnati eraldi maa (700 tuhat) ja kumbki maja (90 ja 700 tuhat umbes tollastes hindades) , liideti kokku ja jagati pooleks. Tulemuseks oli, et uue (ka kallima) maja omanik oleks pidanud maksma vana (odava) maja elanikule kompensatsiooni, et nende osad ikka võrdsed oleks (see uus maja oli ju seaduse järgi ka kaasomandis, olgugi et ainult üks ehitas). Kohus otsustas siis, et väiksema maja elanik saab rohkem maad, mis teeks mõlema omaniku osad võrdseks.
Nii et tulemuseks oli just see, milles nad ise kokkuleppele ei suutnud jõuda, ainult et kindlasti suure aja- ja rahakuluga + ilmselt igavesti rikutud suhted sugulaste vahel.