lugesin taolist kohtulahendit, kus ühel krundil Tallinnas oli kaasomandis väike maja, ühise perekonnanime järgi otsustades sugulased. teine omanik ehitas samale krundile suure maja nii et kummalgi omanikul oli eraldi maja. Uus maja ei olnud ametlikult vormistatud ainult ühe nimele (enne maa erastamist oleks see võimalik olnud)
nad ei saanud oma krunti erastamiseks jagatud, väikse maja omanik nõudis kompensatsiooni, suuremas majas elaja pakkus suuremat maatükki. Jõudsid kohtusse, kohus tellis hindamise. Hinnati eraldi maa (700 tuhat) ja kumbki maja (90 ja 700 tuhat umbes tollastes hindades) , liideti kokku ja jagati pooleks. Tulemuseks oli, et uue (ka kallima) maja omanik oleks pidanud maksma vana (odava) maja elanikule kompensatsiooni, et nende osad ikka võrdsed oleks (see uus maja oli ju seaduse järgi ka kaasomandis, olgugi et ainult üks ehitas). Kohus otsustas siis, et väiksema maja elanik saab rohkem maad, mis teeks mõlema omaniku osad võrdseks.
Nii et tulemuseks oli just see, milles nad ise kokkuleppele ei suutnud jõuda, ainult et kindlasti suure aja- ja rahakuluga + ilmselt igavesti rikutud suhted sugulaste vahel.