Üürile võttes kirjutasin mingile lepingule alla, mille omanik oli koostanud. Aga leping läks ainult omanikule, minul lepingut pole.
Kas ka ühepoolne leping kehtib? Ja polnd kinnitatud notariaalselt, vaid niisama allkirjad all.

sellisel juhul ei kehti küll, on õigustühine ja sa võid teha, mida tahad - üürileandja on sul peos, ja paras ka sellistele, kui neile võlgu jäädakse, krt., nad ei maksa riigile sellest ju essugi, et kunagi EVP-ga erastatud s.t. TASUTA SAADUD!!! elamispindu välja üürivad, kehtiv leping koostatakse notariaalselt!!!

see ei ole "ühepoolne", sa kirjutasid ju alla. muidugi kehtib. üürilepingul ei ole notariaalse tõestamise nõuet. ainult et võlaõigusseaduses on sätted, millest sinu kahjuks kõrvale kaldumine on tühine, nii et kui omanik hakkab midagi nõudma, millega sa hästi nõus ei ole, siis loe enne seadust ka.

küsi endale koopia

ei ole kehtiv ja olen 100% nõus hehh-ga, üürile andja saab tulu ja selle pealt on kohustus maksta makse! Jumala õige jutt on.

loomulikult on leping kehtiv, ei pea olema notar kinnitatud. Kui oled allkirja andnud, siis kehtib!

to hehh:

sa oled ikka äärmiselt naiivne ja madalalaubaline, jätame jah kõik oma üürid ja maksud maksmata, miks keegi peaks meie pealt tulu teenima?? Ja vaatama siis kuhu see Eesti omadega jõuab! Isegi palju on selliseid muidusööjaid, aga et seda veel avalikult õhutada, peab ikka napakas olema.
Ja kõik pole sugugi tasuta omale korteri soetanud, imbetsill!

VÕS ei näe üürilepingule ette kohustuslikku vormi - see võib olla nii kirjalik kui suuline - vormi puhul on tähtis otsustada, mis annab konkreetses situatsioonis kindlama õigustagatise. Nii et kui te sõlmisite kirjaliku üürilepingu, siis on see kehtiv. Oluline on veel, kas leping oli tähtajatu või tähtajaline - selle järgi saad teada, kui kaua võid üürnikuna üürileandja pinnal elada. Notariaalselt pole vaja üürilepingut sõlmida.

Üürniku ja üürileandja põhilised kohustused tulevad VÕS-ist (15 pt), neid ei saa üürnikule kahjulikumaks lepingus kokku leppida - nii et vaata seadust. Kõrvalkohustused on kujundusõigusega - neis võite mida iganes kokku leppida. Seadus kaitseb aga paljudes asjades üürnikku kui nõrgemat poolt.

vaevalt lepingu kehtivust mõjutab see, kas mõlemad pooled said eksemplari. üdlsielt võib teine pool ju väita, et said küll eksemplari, küllap kaotasid ära! eks tõestu avastupidist, kui lepingus, millel sinu allkiri, kirjas et leping kahes eksemplaris.

lepingu kehtivus pole üldse tähtis, lihtsamalt: kui üürileandja oma tulusid, mis ta korteri üürimise pealt saab, ei deklareeri, on ta maksupettur ja üürnik seda teab ja tekib omavahel mingi konflikt, siis jääb üürileandja väga täbarasse olukorda, nii et otsustage - parem karta, kui kahetseda!