Ehitisregistrisse mitte kantud ehitis on ebaseaduslik ja selle mitte seadustamisel võib KOV nõuda ebaseadusliku ehitise lammutamist. (Kaevu puhul seda lammutada muidugi ei saa, kuid võib nõuda selle tamponeerimist või seadustamist.)
Enne ehitisteregistrisse kandmist antakse KOV poolt ehitisele kasutusluba. Kasutusloa eest makstakse riigilõivu:
1. 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks
2. 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks või korteri rekonstrueerimiseks
Siis tutvub omavalitsuse pädev komisjon valmis ehitisega ja annab kasutusloa, kui ehitist on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Omavalitsus väljastab või keeldub sellest põhjendatult 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
Seejärel teeb KOV ehitusspetsialist vastava kande ehitisregistrisse.
Juba olemasolevate, kuid seadustamata ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks tuleb esitada mõõdistusprojekt, kasutusloa taotlus ja tasuda 1000 krooni riigilõivu. Mõõdistusprojekt peab vastama majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse nr.75 nõuetele ja selle võib igaüks ka ise vormistada, kui suudab. Samuti ei pea siis kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust etteantud nõuetele (taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab ehitise kasutusloa taotlusele allakirjutaja), kuid Te peate tõestama taotletava hoone omandiõigust.
Kui ehitist ei ole ehitisregistris (ehitis on seadustamata), siis pole ka midagi müüa, pantida ega pärandada - seda ehitist lihtsalt ei ole olemas ja pole millega tehingut teha.
KOV võib teha ebaseadusliku ehitise kohta erinevaid ettekirjutusi, mis on kohustuslikud täitmiseks.
Ehitusseaduses on sätestatud ka mitmed võimalikud sanktsioonid ehitiste seadusega kooskõlla viimiseks.