Käsitöö on luksuskaup, see ei olegi mõeldud kõigile. Käsitöö ei peaks maksma kunagi sama vähe kui masstoodetud vabrikukindad, mida kaubamajast ka enam ei pruugi 12 euroga saada.
Eesti inimesed ei oska käsitööd väärtustada - arvatakse, et see on memmekeste ajaviide, mille nad tasuta ära võivad anda. Ka needsamad memmekesed ei oska ise kahjuks teistmoodi mõelda.
Minu kootud peened, maavillasest lõngast ja Eesti Rahva Muuseumi kogus olevate kinnaste järgi kootud kindad on ERMi poes müügil 140 euroga. Kätte saan hoopis teise summa. Aga see on algus.
Üldiselt olen seisukohal, et kvaliteetkäsitööd ei tasugi müüa, sest mitte iial ei saa selle eest hinda, mida see päriselt väärib. Teen endale ja oma lähedastele, kingitusteks ja ka müügiks vaid nendele, kes oskavad väärtustada.