Kes midagi reaalselt teevad või on teinud, et säästa? Ehk siis mitte lihtsalt oodanud-vaadanud, et oh, raha jäi üle.
Mu elu-olu on suhteliselt normaalne, ei pea toidupoes hindasid vaatama või pakkumisi otsima, samas ei ole ka oma loomult suur kulutaja ja nö kallite toitude, teenuste, asjade ostja. Mu eluasemekulud on mõistlikud (odavam oleks loomulikult kellegi teise kulul või kellegagi koos elada :D), autot pole, ei suitseta, ei käi klubides-pubides, riideid ostan üsna vähe, raamatutele ja kontsertitele mõnikord ikka panustan ja talvel käin spordiklubis. Viimase võiks ju ära jätta, aga ma olen niigi üksik inimene, tahaks ikka teiste hulgas ka olla ja see on ka lähiümbruse kõige odavam pakett.
Igasugused netis levivad säästunipid on üldjuhul sellised, mida ma niikuinii tavalise loomuliku elu käigus kasutan. Mulle tundub, et elan mõistlikult, aga raha ikkagi ei suuda säästa. Kas tõesti juhtub see säästmine alles siis, kui võtan lisatööd/palk tõuseb ja raha jääb üle või äkki on ikka veel mingi võimalus? Selge see, et saaksin ainult kartuleid ja porgandeid süüa, aga see oleks jällegi tervisega riskimine ja ilmselt ei tasu ära. Kuidas te säästate? Mille arvelt, kui niigi pole eriline laristaja? No ei taha uskuda, et see on võimatu missioon.
Üks võimalus, mida ma praegu kaalun, on see, et panen palgapäeval mingi summa hoiukontole ja siis lihtsalt saan vähemaga hakkama, harjun ära. Kas seda võimalust on mõni kasutanud olles minuga sarnases olukorras, kuidas on see välja kukkunud?

Minul ja abikaasal on korralik palk, aga me vaatame toidupoes alati hindu ja pakkumisi. Riided tervele perele ostan enamasti väljamaalt või tellin välismaa poodidest. Autod on meil väga ökonoomsed, igapäevased linnasõidud teeme näiteks väiksema autoga, mis kütust ei kuluta. Elektrit üritame ka mõistuse piires kokku hoida, näiteks sooja vett kütab boiler ainult ööelektriga. Nii mehel kui mul on veel eraldi arvelduskonto, kuhu igal palgapäeval kanname kindla summa, hetkel kanname mõlemad 400-500.- kuus.
Mina kogun raha perega reisimiseks (suvel reisime eestis,talvel soojamaa reis), mees kogub nn. mustadeks päevadeks.

no selle säästmisega on nii ja naa. pigem võtan laenu ja maksan selle paari aastaga ära - on majal uus katus ja ei pea sukasäärde koguma :) aga muidu jah, riideid ostan kaltsukast, juukesid värvin hennaga, sõidan diiselautoga, toidupoes ostan soodustooteid, tööl käin jala, kodukeemiat ei kasuta.
sissetulek on ca 1800.- nii et võiks veidi vabamalt võtta, aga tahan reisida ja maamaja vuntsida ja uusi raamatuid ja roose. elu on ainult ühe korra ja see peab mõnus olema :)

et siis Liisu ostab praktiliselt riideid vaid korra aastas, väljamaa reis ju korra aastas.

ning et mina peab diiselautot kuidagi odavamaks variandiks? no ei tea. ja kas ka loodusele?

veel jäi silma, et Liisul kaval mees, Liisu raha eest reisime perega igal aastal, aga mehe oma on kindlalt tema kontol. ja kuna 50 % abieludest lahutatakse (nn vabaabieludest veelgi rohkem), siis minnakse lahku, Liisu saab lapsed ja mees saab korraliku rahasumma, millega nooremat ja saledamat blondiini reisidele viia siis :D hehhe, kaval kui rebane.

jah, diiselauto on säästlikum. kuna tegemist volvoga, siis on ta ka töökindel ja co sisaldus on normis.
loodusele on säästlik jala käia - aga seda enamik meist vist siiski 100% ei tee?

No ma ostan üldiselt selliseid kindlaid asju - köögiviljad, puuviljad, riis, kaerahelbed jne kuivained, piim, tavaline juust, kodujuust, munad ja nende puhul ikka võtan odavama variandi (va kui köögivili tõesti kehv välja näeb või see odavam variant ei maitse), aga otseselt ei tee nii, et kui on pakkumine, siis ostan rohkem või ainult seda. Päris teadlik see odavama variandi võtmine pole, st käin ikka kodu ümbruses poodides, mitte kaugemal ja võib-olla soodsamates kohtades. Jah, ostan aeg-ajalt ka valmistoitu ja kallimat kraami ja mõtlen küll, et äkki siis sealt peaks kokku hoidma, aga olen ka selle poolt, et päris hulluks ei maksa minna selle säästmisega, nii et toidu arvelt niiväga ei tahaks säästa, eriti kui ma restoranides tihti ei käi ja iga päev kilode viisi ökokala, kalleid juuste, maiustusi ei söö ja veini ei joo vms. Aga saan aru, et toidu pealt säästa on üks variantidest ja kui muud üle ei jää, siis tuleb see ära teha, kasvõi mõned kuud proovida, äkki hakkab meeldima.

Tahaks lihtsalt säästa, natuke kindlamini ennast tunda. Ilmselt siis edaspidi ka osa sellest investeerida ja lisaraha teenida.

õige suhtumine - säästa, investeerida, et saaks veidigi kindlustunnet edasiseks. Endal praegu sama käsil.

Mida sa teed, et säästa? Kas teenidki piisavalt, et ei pea nt toidupoes pingsalt arvutama? Kas soovitaksid seda varianti, et panen mingi summa hoiukontole ja lihtsalt "hambad ristis" harjun ära? Praegu mõtlen küll, et see on mu ainus võimalus, ilmselt siis alustan väiksemate summadega, et ennast ära ei ehmataks.

Mitte ehmatada ja alustada kokkuhoiuga.

Ahaa, mu mees ei ole kaval, mina olen pere nn. raamatupidaja, ehk mõlema panga kalkulaatorid on minu käes ja mina majandan arvetaga, mees käib toidupoes. Riideid ei osta ma kord aastas, tuleb ikka pisut rohkem. Jätsin ennist mainimata, et tööalaselt viibin igas kuus ca ühe nädala välismaal lähetusel ja loomulikult ostan ka netipoodidest. Jah, riideid ei ole meil kindlasti palju, vaid vähe ja kvaliteetsed. Rohkem riideid on lastel. Maja on meil kahepeale ja kui läheb lahutuseks , siis maja müüme maha, raha läheb pooleks ja meil mõlemal on alles veel abielueelsed korterid.

SEB panga kasutushoius. Iga kuu läheb väike summa sinna. See on mugav ka seetõttu, et vajaduse korral saad kohe kasutada

Kui sa nii edukas ja majanduslikult kindlustatud oleksid, siis sa siin delfi foorumis ei kirjutaks. Aga unistada on ka tore ja unustada tuleb suurelt!

Kui on, mille arvelt säästa, siis tasub loomulikult säästa ja kasvõi juba põhimõtte pärast mitte laristada.
Mina näiteks ostan paljud asjad ainult sooduspakkumiste teel. Jah, siis varun rohkem ja kui hakkab paistma, et varsti saab otsa, siis hakkan uue pakkumise järgi varakult ringi vaatama. Nii näiteks ei ole ma hügieenikaupa, puhastusvahendeid ja pesupulbrit, samuti kohvi/teed, aga ka näiteks lõhnaõli, sukkpükse jne juba aastaid tavahinnaga ostnud. Kokkuvõttes hoian selle arvelt varasemaga võrreldes vähemalt kuu aja majapidamis- ja toiduraha aasta lõikes kokku küll.
Näiteks hiljuti ostsin ühe sooduspakkumisega endale uue parfüümi. Maksin 25.90, samas Kaubamajas maksab sama lõhn 49.90 (just täna käisin seal lõuna ajal jalutamas ja huvi pärast vaatasin hinda). No on ju tuntav vahe!
Sukkpükste osas näiteks jälgin ka soodusportaale/pakkumisi ja kui leian endale sobiva firma pakkumise, siis kohe ostan 10 paari ära ja saab hooaja läbi ja järgmise aastani on rahu majas. Hind tuleb kokkuvõttes ehk nii 4x odavam kui poest niisama paari-kahe kaupa sukkpükse osta.
Iga kohvipaki pealt hoian 1,5-2 euri raudselt alati kokku, sest ostan kohvi 5-6 paki kaupa ja alati ainult väga hea sooduka ajal. Hindu jälgin netis, näiteks soodusklubi.ee pealt.
Igapäevase toidu osas ma samas väga hinda ei vaata, ostan, mille järgi tuju just on (mitte mis odavam on). Samas kui mul kindlat eelistust ei ole, siis võtan küll alati analoogtoodete hulgast odavaima. Aga üldiselt kulub mul toidu peale suht vähe, sest lõuna ajal käin linnas korralikult lõunatamas (3 euri eest saab näiteks Dublineri pubis korraliku kõhutäie) ja õhtul siis nagu väga ei tahagi. Mees ka õhtuti kodus rohkem vaid näksib, nädalavahetustel teeme korralikumalt süüa.

3 euri eest saab näiteks Dublineri pubis korraliku kõhutäie

aga muidu mõte väga hea,ise ka ostan nii, kui soodsalt, siis hulgi.
Aga jumekas oleks seda süsteemi kasutada teadlikumalt, väikse huvigrupina, nii 10-20-kesi.
Siis saaks juba märgatavat soodukat.
Ja miks mitte süsteemi toimima saades edasi areneda, näiteks ühistu vormis.

Dublineris on päevapraad 3 euri ja tavaliselt on see nii toitev ports seal, et naisterahvas ära süüa ei jõua. Päevapastad/risotod vm veidi kergemad päevapraed on 2.70. Kõrval on kohe ka teisi pubisid analoogsete hindadega (kuni 3-euroste päevapakkumistega), aga Dublineri toit on neist kõige maitsvam ja toitvam.

Üheks säästmise viisiks on nn cashback (raha tagasi) ostlemine. Eestis momendil üle 200 ettevõtte, kus pakutakse raha tagasi igalt ostult ja üle maailma online kaudu üle 5000 ettevõtte.
Raha tagasi teenus on päris raha sinu pangakontole, mitte pastakad ega punktid ega ainult selle ettevõtte juures kasutada raha.
Suuremad on-line ettevõtted näiteks finnair, airbaltic, alibaba express, halens jne.
Eestis pea kõik eluvaldkonnad.

kunagi võtsin kätte ja kirjutasin kõik kulud üles kogu kuu jooksul...sel moel saab tagantjärele näha, mida oleks võinud ostmata või tegemata jätta. meie puhul olid need impulssostud(magus ja karastusjoogid).nüüd jälgin pisut rohkem, mida poes korvi laotakse

Elis , esmalt, milleks tahad säästa?
Algatuseks loe mõni käsiraamat läbi, sealt võid leida huvitavaid mõtteid.
näiteks, mitte parim, aga mitte ka päris luulu
Jaak Roosaare raamatut
Rikkaks saamise õpik.

Kulud üles kirjutamisest peaks alustama, ilma selleta pole eriti mõtet säästmisele aega raisata. Siis seda infot ka analüüsida.

Järgmine samm on palgapäeval mingi summa hoiukontole kanda.

Lisaks peaks mõtlema lisasissetulekule, peaalati on mingeid võimalusi.

Cashback (raha tagasi) ostlemisega raha kindlasti ei säästa, see ei ole isegi naljakas.
Laenamisega toidad kedagi teist, mõne väga kindla

Soovitan ikka nn. kokkuhoiu teel säästa. Olen küll vanainimene ja minu soovitused võivad sulle mitte meeldida- 1.hoia kokku elektrit, vett ja nn. kodukulusid niipalju kui võimalik. 2.hoia kokku toiduga- tee nädalavahetusel rohkem toitu valmis ja saad vabalt sellega kolmapäevani läbi. Nädala sees poes ei käi(ahvatlused), osta ainult piima- leiba lisaks. Kindlasti väidate, et vana toitu ei söö, kuid külmkapis ei juhtu näiteks liha rõõsa-koore kastmega midagi ja hea supiga samuti. Sööd vaheldumisi ja lisaks kissell kohupiimaga näiteks. mul peab magustoit alati olemas olema.
Armastan marineerida(heeringad, punane sibul purki jne) samuti teen kana tarretises rohelise hernega ja palju muud.
Valge klaar on juba küpse, väga hea moos hommikupudrule, kohe lähen seenemetsa jne.
Ole tubli ja pane natukene ka karpi(hakka vähehaaval karpi koguma), ära jama nende tähtajaliste hoiustega. Negatiivsed kogemused kohustusliku kogumispensioniga 2-3%.

Vanaema, su jutt on mõnes mõttes õige, laristada ei ole mõistlik, aga kui palju sa sellise, ma ütleks selle kohta – koonerdamisega kuus kokku hoiad.
2o-30€ kuus, 400 ehk aastas, 10 aastaga 4 tuhat.
Aga mida on 4 tuhat väärt 10 aasta pärast.
Võrdluseks meenuta 10 aasta tagust 4tuhandet krooni ja tänast 250€.
Ja lõpuks tassid vannivett peldikusse, sellisel elul ei ole ka jumet.

ega koonerdamine pole kokkuhoid, ütleb vanasõna, aga kust ja kuidas hoiabki kokku see inimene, kel üliväike sissetulek, siis hakkabki koonerdamine pihta.
Ja kuigi Juhan vanaema skeemi maha tegi, on õigus mõlemal- ega aastas kokku hoitud mõnisada euri pole tõesti mingi summa, kuid kui rohkem säästa polegi võimalik, mida teha siis.
Ma võiksin ka hakata päris koonriks- müüks auto maha, tööl saaks ka jalgsi käia, talvel elaks ainult ühes toas- elektriküte, pesu peseks käsitsi ja sedagi peale enda vannis käimist vannivees, toitu varuks vaid alandatud hindadega kauba hulgast ja riided-jalatsid soetaks kaltsukast...
Seda rida saaks veelgi pikendada.
Aga selline elu teeb kurvaks ja sööb lõpuks ära ka tervise ja sellisel elul pole siis tõesti enam jumet

Juhan, säästa tahan selleks, et seda raha edaspidi investeerida. Olen küll natuke investeerimise kohta lugenud, tean, mis võimalused mul oleksid ja summad ei pea investeerimisega alustamiseks suured olema, aga esmalt siiski oleks vaja raha kõrvale panna, et nt poole aasta pärast investeerimisega tegelema hakata.

Seda kõike ma ei tahaks teha heaolu arvelt, samas ei tahaks ka olla nö tüüpiline tarbimisühiskonna ohver, kes elu õnne leiab tarbimises ja kelle jaoks iga vanaema säästunipp on kurb koonerdamine :) Ehk siis asi on tasakaalu leidmises, selleks on ka teiste nõuanded väga head, sest siis näen, mis võimalused mul on ja mida võiks kaaluda. Nt pesu ei hakka käsitsi pesema, aga toidu osas saan kindlasti kokku hoida mingil moel ja nii, et toit jääb tervislikuks.

Kogumishoiuse tegin, niisama karpi koguda ei julge ja ei arva ka, et see nii tõhus oleks. Praegu ma ei mõtlegi selle peale, et võtan hoiuselt raha ära (ikka on vaja midagi osta ju), kuigi see raha ära võtmine on väga lihtne ja midagi ma sellega ei kaotaks, aga niisama karbist võtaks kiiremini selle raha, ma arvan.

Juhan'ile- ma ei hakka summat nimetama, kuid nn. kokkuhoitud raha eest ostan ma lapselapsele riided ja muud sh. taskuraha.(suuremad, näiteks jope, teksad, talvejalanõud jne)Tema lemmikpood on Seppälä ja siis ma higistan seal, sest proovimine võtab palju aega. Seega ei nimetaks ma end koonerdajaks. Sõbrannadega võrdlesime elektri ja vee kulutusi, peale seda muutus ka nende suhtumine. vahed olid väga suured.
Mul on hea töökoht ja kõik vajalik olemas, vihastab kõige rohkem mõttetu kulutamine. Näiteks lapse kodus põlevad tuled kahes koridoris, magatakse televiisori saatel jne. Süüa tehakse iga päev ja seetõttu süüakse hilja õhtul. Toidud on muidugi mulle vastuvõetamatud, ise armastan kastmeid, suppe, ahjutoitusid, sülti jne.
Elis- oled tubli, arukas ja kindlasti noor inimene. Tore, et tegid kogumishoiuse. Mul on halb kogemus, seega kogun nn. karpi. Enne kui hakkad investeerimisega tegelema, soovitan ärikoolitust...

vanaemale kiituseks- inimene on nutikas ja leiab kuidas säästlikumalt elada ja mitte lihtsalt laristada.
Tean omast käest, et toiduga annab kokku hoida, kui on olemas kodus söögi tegemise harjumus ja oskus, siis pole tõesti vaja käia poes rohkem kui kord nädalas. Seda aga ei tohiks ära unustada, et mis skeem sobib vanemale üksikule inimesele, ei tööta lastega peres.
Mul tuttav vanainimene, kodus hoiab iga asja pealt kokku, aga poes peab käima peaaegu iga päev, siis soodsate hindadega söögikraami saadaval, muudkui ostab kokku ja siis on hädas- peab sundkorras sööma ja raha muudkui kulub.

Vabandan, et risustan elis'e tehtud teemat.
Toiduga saab väga palju kokku hoida. Terve suve oli lapselaps minu juures ja õhtuti ägises- ma pidavat ta paksuks söötma. Mina valmistasin 3 söögikorraks sooja toitu + õhtul puuvili. Kodus käib kogu-aeg üks näksimine ja söögiajal öeldakse, et ei taha. Näksid on väga kallid. Poes ei ole vaja käia iga päev, kindlasti tühja kõhuga tekib ahvatlusi.
Täpselt samuti on muude asjadega- koridoris ja vannitoas tuleb tuli kustutada, televiisor tuleb välja lülitada, kui kööki tullakse jne. ja seda kõike jälgitakse minu kodus. Oma kodus on kõik teisiti. Samas- see on mõttetu jutt.
Et elul jumet oleks, tuleb ise tegutseda. Suvi saab läbi, lapselaps läinud- nüüd vaja sõbranna suvilas suve-lõpupidu maha pidada. Väheke puhkust ja ''lepingu'' järgi tuleb esimesel koolivaheajal minna spaasse.
Edu kõigile ja lahkudes kustuta valgus!

Minule just targad ametniku seletasid,et selline teleka klõpsimine võtab rohkem elektrit kui taustaks mängib.Sügavkülmik see on teine asi ja põrandaküte.Pimeduses ka jube elada,valgus ju ravib ja ei tekita depressiooni.

arvamus
17. oktoober 2014, kl 14.58
Pimeduses ka jube elada,valgus ju ravib ja ei tekita depressiooni.

Kui mitte lasta tuledel asjata põleda, kas siis see tähendab kohe pimedust?

Olen kuulnud palgatööliste tõusust seda ajupesu 22 aastat ja lõpuks isegi ei koondatud ja ei saanud ka töötuskindlustus.Reaalne näide elus enesest.Muidugi lootsi ka mina paremat elu,aga kurb huumor,et 50 ja 3 aastat panga võlgu,varsti koduta,tööta ,3 kuud suvel söömata .Uskumatu aga tõesti huumori nurgake.Osta pole enam ammu kui naine midagi saanud,ainult vaateaknaid vaadanud.Aga ei oska elada ja kui osta raamat rikas ja ivaene isa,siis jälle vaesem kuna viimane sent söögiraha läks ka raamatule ja surra veel ei saa ,pole kirstu raha kogutud,töötad pideval ühe tööandja juures 22 aastat ja veel eesti ajal.Töötukassas on võetud trükitud voldik minuraha.ee ja arvuta misa sa arvutad kulud ületavad tulu.Aga kui mõistust pole ega siis raha ka tule.

Säästan ikka toidu arvelt, ostan kuldkõrvarõngad ja siis praen nädala kartuleid .

Soovitan kohe peale palgapäeva kanda min 10-20% palgast kogumishoiusele ja kogu lugu. Algul vōiks-olla nōuab natuke harjumist, aga ega sa sellega seoses tegelikkuses millestki olulisest ilma ei jää. Ja hea tunne, et mustadeks päevadeks on midagi kōrvale pandud on pikemas perspektiivis väga mōnus. :)