mul on häda ühe oma "sgulasega" - eksämm muidu
ma vaatan, et talle kohe väga sobib minu lähedal olla, tükib isegi mind kogu aeg masseerima tahtma või no nii kätega kontaktis olema
käib mul sabas, helistab mitmeid kordi päevas
mul isegi hingeliselt väga raske aeg, matused majas jne.
ja niikui ma teda näen, siis tunnen, et viskab kopsu üle maksa
ma ei suutnud seda inimest taluda normaalselgi ajal aga nüüd seda enam
ma püüan ju aru saada, et tema eesmärk on mind aidata aga mul on raske sellest aru saada, sest ta on elu jooksul mulle väga palju s....ta teinud
ma olen talle ausalt ja otsekoheselt öelnud, et ma ei soovi teda enam näha, aga ta ei saa sellest aru
ignoreerib täielikult, ma ei saa oma korteri ust kogu aeg lukus ka hoida ja kuna ta suhtleb minu täiskasvanud lastega ka, siis nemad ei saa ammugi meievahelisest vihast aru
nende jaoks on ta samasugune vanaema nagu teisedki
mida küll teha, lahti temast ei saa ja abi mulle temast ei ole
tekitab ainult asjatuid pingeid
kuidagimoodi õnnestus mul nädalavahetusel temast eemale hoida, ei vastanud telefonile, läksin kodust ära jne
nüüd kuuldavasti pidi olema hirmus haige ja väsinud (lapsed rääkisid)
tunnen, et asi ei ole õige, või kujutan endale ainult igasuguseid asju ette?