mul on häda ühe oma "sgulasega" - eksämm muidu
ma vaatan, et talle kohe väga sobib minu lähedal olla, tükib isegi mind kogu aeg masseerima tahtma või no nii kätega kontaktis olema
käib mul sabas, helistab mitmeid kordi päevas

mul isegi hingeliselt väga raske aeg, matused majas jne.
ja niikui ma teda näen, siis tunnen, et viskab kopsu üle maksa
ma ei suutnud seda inimest taluda normaalselgi ajal aga nüüd seda enam
ma püüan ju aru saada, et tema eesmärk on mind aidata aga mul on raske sellest aru saada, sest ta on elu jooksul mulle väga palju s....ta teinud
ma olen talle ausalt ja otsekoheselt öelnud, et ma ei soovi teda enam näha, aga ta ei saa sellest aru
ignoreerib täielikult, ma ei saa oma korteri ust kogu aeg lukus ka hoida ja kuna ta suhtleb minu täiskasvanud lastega ka, siis nemad ei saa ammugi meievahelisest vihast aru
nende jaoks on ta samasugune vanaema nagu teisedki

mida küll teha, lahti temast ei saa ja abi mulle temast ei ole
tekitab ainult asjatuid pingeid
kuidagimoodi õnnestus mul nädalavahetusel temast eemale hoida, ei vastanud telefonile, läksin kodust ära jne
nüüd kuuldavasti pidi olema hirmus haige ja väsinud (lapsed rääkisid)

tunnen, et asi ei ole õige, või kujutan endale ainult igasuguseid asju ette?

vägisi pealetükkivad on alati tüütud ja eriti kui esitlevad end selliste heategijate /abistajatena. ämma probleem on igav -hall elu, sellest ka selline pealetükkivuse vajadus.
alati tuleb ära joosta nende eest kes pateetiliselt ja loosungitega esinedes teatavad et nad on oma elu pühendanud teiste aitamaisele.
selle varjus tehakse väga hulle ja kriminaalseid tegusid

no kriminaalsusesse vaevalt üks üle 70-ne tädike laskub, kuid igal pool jah kuulutab, et TEMA aitab meil hakkama saada ja TEMA teeb kõik ainult meie heaks
kuna ta pojake on superjoodik ja temaga koos ühes kodus elamine ei ole kõneväärt, siis ta põgenebki sinna, kus parem, rahulikum

aga no põrgu värk, miks pean just mina see olema, kelle juurde nüüd on vaja põgeneda.
aastaid ei olnud ma tema jaoks mitte keegi, sest tegin ta pojakesele lapsed ja ei lasnud jotal ülikooli astuda
jne jne
selle inimese pärast olen ma ühe korra kaotanud oma kodu ja ämmake ajas tõsimeeli asju, et mul vanemlikud õigused ära võtta, põhjendades sellega, et käisin tööl, kuid kodus olid eelkooliealised lapsed üksi, sest vaatamata töölkäimisele polnud raha lasteaia jaoks
õnneks kasvasid lapsed kenasti ja keegi vist suutis ämmale selgeks teha,e t vanemlike õiguste äravõtmiseks peab olema tõsine põhjus, mitte see, et lapsed tihti omapead kodus
polnud mu lapsed pätid ega miskit, koolid said lõpetatud ja nüüd on pereinimesed

aga vot ämmakest ma tõesti näha ei taha

kas n mingit võlusõna, mis talle peale lugeda, et ta unustaks tee minu juurde, lapselastega las suhtleb, aga mind jätku rahule ometi
kunagi ta võidutses, et ma matan veel teid kõiki..... no näis!

Kui ämm jälle külla trügib siis istute kenasti kohvilaua taha ja räägid südamelt kõik ära. Ütled, et sa ei ole siiani üle saanud tema kunagisest vihast jne ja ei soovi nii tihedalt suhelda. Ütled, et sa ei müista, miks ta nüüd aidata tahab kuigi kunagi tegi kõik, et sind haavata. Ütled, et ei soovi teda enam näha. Kui saab aru siis jätab rahule, kui mõistab su valu, ehk vabandab ja võibolla leiad andestust. Lastele võid ka selgitada, et temaga suhtlemine teeb sulle haiget ja pm sa ei pea temaga suhtlema. Kui lapsed tahavad- suhelgu. Sinul kui ex minijal pole temaga asja. Kui ikka ei saa aru, siis ütledki, et tema sinu majja lubamine on KEELATUD, kui lapsed tahavad kohtuda vanaemaga siis mingu ise külla/kohtugu kuskil sinu kodust väljas. Kui sina oled kodu omanik, siis sinu reeglid ja ükski laps ärgu piiksugu. Sina ei pea mingi igavleva muti pärast oma elu muutma.

eelmisega sama meelt.. tõde on see, mis su vabaks teeb. väljenda seda.
räägi talle, mida sa tunned

olen rääkinud talle seda viimased 10 aastat
ta ei pane seda tähelegi

kogu aeg korrutab, ma armastan sind, sa oled mulle väga tähtis, kõig armsam
kui abi on vaja, siis alati pöördu minu poole

iga päev helistab ja käib peale et saame kokku

õudus

ja ei kuula mind absoluutselt, teeb suured silmad ja küsib, aga no kuidas sa siis ilma minuta ja tunnistab ka ise, et tema ka ilma minuta ei saa hakkama

mida teha?
mulle tundub see juba terroriseerimisena
eriti tema mesimagus hääl - sa oled mulle kõige kallim

ahh, pole siin mingit müstikat...ämmad eluaeg sellised olnud:P

Sina ei ole ainuke,mul sama lugu,kuigi minu mees on surnud.Ma lähen tema nähes täitsa närvi,hakkan üle kere värisema.Ta on mulle kah palju halba teinud,muidugi ka häid aegu on olnud.Praegu tahaksin rohkem üksinda olla peale mehe surma,kuid ta ei jäta mind üldse rahule.Ei taha talle midagi halba kah öelda,sest ta on vana ja tahab kellegagi suhelda.

tundub et probleem pole niivõrd selles ämmas kui minias :)
Eriti kui su lapsed tahavad selle vanaemaga suhelda, on see ilmne märk, et tegemist on hea inimesega, lapsed tunneksid kohe ära ja halva juurde ei tahaks minna. Nii et tegele iseendaga, puhasta oma hing vihast, püüa näha rohkem head ja mõtle oma laste peale.

mu lastel endal lapsed ja kusjuures lapselapsed hakkavad kohe nutma või kajuma (1a ja 3 aastane) kui ämma näevad
järelikult ikkagi on temas ka viga, mitte ainult minus kogunenud vihas

kes mõistab teise hinge, kui endastki on keeruline vahel aru saada.

kas poleks parem meile kõigile, kui me ei urgitseks minevikus ja laseksime sel rahus jääda maha, kui hakkaksime mõistma, et inimene oma pikal teel areneb ja muudab meelt.
Noorena võid mõnd inimest nii hukka mõista, et silme ees lööb mustaks, aga kunagi aastate möödudes hakkad imeväel teda mõistma. Muidugi, kui su vaim ja hing on selleni jõudnud.

...................tunnen, et asi ei ole õige, või kujutan endale ainult igasuguseid asju ette?


Asi on väga õige! Oma ohvrist kaugele jäänud ämm las põeb , kuni kooleb või hakkab inimeseks saama. Kui ei avasta mingit nippi kauge maa tagant varastamiseks, jumalhoidku sellise eest.

no täitsa lõpp, matused peetud, aga ei saanud vahepeal pikka aega surnuaeda minna
ja ämmake seal vaikselt toimetanud
pidin pikali kukkuma kui nägin, et justkui minu emale matusteks toodud lillepotid kõik kenasti mööda tervet hauaplatsi täis istutatud.
üle poolte lihtsalt minema visatud, kuigi ma ise võtsin nad potist välja ja istutasin kenasti hauale. no mis sest et kõik ei läinud kasvama???
põhjendus mulle oli, et sul ju polnud aega sinna minna ja seda kõike teha. Aga ma ei tahtnudki seal praegu veel midagi muud teha.

minu arust nii ei tehta, et keegi teine hoolitseb minu lähedase haua eest, ilma minuga nõu pidamata või konsulteerimata olgu ta või vaid head tahtev eksämm

kas see on nüüd see ränk hind, mida pean maksma, et ämmake lubas minu ema oma platsile matta..... kuna asjaga oli kiire ja ainus pakutud plats asus mitmekümne kilomeetri kaugusel, siis tol hekel tundus see hea mõte olema

pärjalindid ja kõik muu ka kadunud....

no mida sellise inimesega küll peale hakata?

kusjuures ema ütles alati, et ärge minu hauale mingeid kive ega plaate laduge, et ta tahab aeg-ajalt ikka väljas ka käia

ja ma olen seda korduvalt ämmale öelnud

ja ema haual ilutsesid kaks rasket plaati sellele vaatamata

kas kirikusse minemine aitab?

mul on tõesti PROBLEEMID eksämmaga, mida teha?

viska minema siis need plaadid kui ei meeldi. Ega see eksämm surnut üles kaevama ikka ei hakka.

mis puhul su surnud ema tahab hauast väljas käia?

üks mõttetu probleem ja seda lahti ei lasta.

Ei saa aina kõiges halba näha. Teine inimene võib tõega vaid head tahta. Mis kunagi oli, see las jääda, endal kergem edasi minna. Inimesed ju liiguvad ikka edasi oma vaimsel teel ja arenevad, muudavad oma arusaamasid, lasevad mõttetustest lahti ja hakkavad vanemaks saades aina paremini mõistma asju, mis nooremana õiged tundusid, kuid ei pidanud seda olema. Takkajärgi saadakse aru, püütakse parandada vigu ja on ikka pagana valus, kui terve elu vaid põrkud nagu vastu müüri, ometi ise head tahtes.

Kuivanaks see ämm siis veel saama peab?

isiklikult mulle tundub, et tegu on energiavampiiriga. pöördu mõne tegija poole.

ämmal ei ole midagi teha...pane ta rakkesse, mõtle mingeid ülesandeid talle. Las tegeleb koos lastega mingite asjade kallal. mõtle kuidas ta ennast vajalikuna tunneks. ta on su laste vanaema ja vanaemadega tüli ei norita. saame ju ise ka kord vanaks....lase need endised jamad, mis ta sulle teinud on vabaks ja mine edasi.Pole ta mingi vampiir. on inimene, kes otsib kohta, et kasulik olla veel siin elus, ära lao kõike negatiivset ämma peale.

Kui söögilauas kulbiga ette tõstab, söö kõik ilusti ära, vastu hakata ei tohi. )

tere, vabandan, et kõike ma läbi ei lugenud, vaid pisut algatusest ja algatuse lõpust.
Vastus on: kujutad ette.

"nüüd kuuldavasti pidi olema hirmus haige ja väsinud (lapsed rääkisid)"


sa ei pea kindlasti pabistama sellepärast, et ta on haige, kuna sinult energiat ei saanud (vist nii sa arvad?)

näed ja ma ei saa kõike korraga kirjutatud, tagant järgi targutan.
nimelt vabandan, kui kedagi kordan või näiliselt teemast mööda panen.
teemaalgataja peaks siiski vastuse saama.
liigne infotulv paneb mind paska rääkima, selleks seda väldin.

to tuli
Kas on võimalik sinuga kuidagi kontakti saada? Ma sattusin lugema sinu postitusi erinevatel teemadel ja kuidagi äratundmine oli. Ma ei otsi nõida ega maagi ega ennustajat, küll aga olen ise oma otsingutega sealmaal, et tahaks leida kontakte, kes aitaks edasi liikuda. Vabandan kui see on palju palutud ;) (ei taha tüütu olla)