Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> „Esimese punktina mainid sikhismilikult, et jumal
> on kõikjal. Mida see tegelikult tähendab?“
> See
> tähendab seda kas Hetk on „kusagil“ midagi vähemat
> või rohkemat. Saab Hetkest midagi ära võtta või j
> uurde panna?
Saan aru, et sõna Hetk tuleks esmalt asendada sõnaga "jumal", kuid ka siis ei ole arusaadav, mida öelda tahad. Andsin eelnevalt mõned näited, kuidas mõista jumala kõikjal olemise mõistet. Võimalik, et sa lisad hetkel mitmeid lisavariante, kuid eks selgita lisavariante selgemalt lahti. Lõpptulemus on kindlasti mitu varianti ehk mitu vastust ehk mitu teooriat ja seda juba praegu, kuna esitasin juba mõned variandid eelnevalt.
Küsid, et kas jumalalt saab midagi ära võtta jne. Selle küsimuse eesmärk pole arusaadav, kuid üldiselt arutletakse nii, et eeldatakse, et jumal on perfektne, ja muutumatu, ja inimestele mitte piisavalt mõistetav, nagu ka kass ei saa täielikult aru, et mis loomad on need inimesed. Seega kui võtta sedalaadi eeldused perfektse asja kohta nagu jumal, siis vastus on, et perfektset asja ei saagi rohkem perfektsemaks teha. Näiteks siis näitena võib öelda, et 10-palli süsteemis on ideaalseim number 10 ja enam ideaalsemat numbrit ei leidu, arvu 10 ei saa teha perfektsemaks ega suuremaks. Kuna inimestele meeldib eeldada, et jumal on perfektne, ja tõdesime, et teda enam perfektsemaks teha ei saa, siis võiks küsida, et kas äkki saaks teda teha vähem perfektsemaks, näiteks nagu 10-palli skaalal saaks võtta ju arvu 9, mis pole nii perfektne. Aga kui me juba võtsime algselt eelduse, et miski on perfektne, siis seda perfektsust eeldataksegi ja usutaksegi, sest nimi "perfektne" juba annab seletuse, et tegu on ideaali tipuga, seega, ei ole võimalik, et perfektne asi oleks kuidagi väheperfektne. Mainisin eelnevalt, et osad toovad lisatäpsustuse veel välja, et jumal ei muutu oma olemuselt, seega ongi pidevalt perfektne, ei lähe halvemaks ega paremaks, ei muutu, on perfektne.
Seega, kui su hetke ehk jumala jutt tähendas sisuliselt väidet, et võiks eeldada ,et jumal on perfektne, siis see on teadatuntud eeldus. Kas see eeldus on ka mõistlik? Näiteks, kas peaks kass vms koduloom eeldama, et temale hoomamatu inimene on kuidagi perfektne ja muutumatu? Arvan, et kassid ei peaks võtma sellist eeldust, et nende jumalad on kuidagi perfektsed ja muutumatud.
Hetke traditsioonilisest tähendusest kui ajaühikust sa ei räägi nagu olen aru saanud, lihtsalt kasutad seda ikka oma sünonüümina jumala kohta eksole.
Lisaks mainin ära, et võetakse ka lisaks sellsieid naljakaid eeldusi, et meile mõistetamatu "suur-vägev" nähtus on kindlasti üks ja ainus, kellel pole omakorda ülemusi ega võimsamaid. Et siis võetakse pimedalt eeldus, et on 1 aja ainult 1 jumal, ja muud ei miskit. Ja siis ehitatakse teooria, et kes sellelt ühelt vägevalt ikka midagi ära võtaks või teda muudaks või teda vähem perfektsemaks teeks.
Mulle meeldib mitmete variantide ja seletuste juures hetkel ehk praegusel ajamomendil (siinkohal pean kulutama sõrmi, et sulgudes mainida ära mida mõtleme traditsiooniliselt sõna "hetk" all, kuna sa oled ebatraditsiooniliselt erinevalt muust ühiskonnast valinud selle sõna muusse tähendusse ja tulemuseks on segane hetketamine ja minaoletamine- seega eelnevaga mõtlesin "hetk ehk ajaühik"). Unustasin, mida öelda tahtsin, aga ei viitsi ka eelmise lause algusesse vaadata, lähme edasi ootel olnud järgmise mõttega ja soovitan lihtsalt mõistlikkust, et pole lihtsalt mõistlik kasutada jaburat terminoloogiat, ja seda mõtet olen korranud mitu korda.
Ah jaa, vaatan eelmist lõiku, et tahtsin lisada omapoolse arvamuse, et kuidas mulle asjad tunduvad. Aga teeme nii, et ei leia, okei ja eelnev lõik las ollab ravieesmärgiline lugemispala?
> „Ses mõttes siis on internet igalp
> ool ja jumal on ka kõikjal“
> Aga kus on internet
> kui inimene minestab?
Internet, et füüsiline võrgustik on olemas edasi ka siis kui üks võrgustiku sõlmpunkte kaob. Ka seene-organism elab edasi seni kuni vähemalt väike kübe müteeli on alles. Või tahad oma jutuga vihjata, et mõisted elavad ikka edasi, näiteks, et mõiste "sõda" on ja jääb alati alles, olenemata sellest kas sõda käib või mitte. Eks jah, mõiste ehk idee ei sure, aga tal polegi surematust ega elu, ta on lihtsalt entsüklopeedias üks lõik, mis seletab mõiste lahti.
Kas selline idee ja mõiste nagu "jumal" üldse eksisteerib- seda ei ole suudetud tõestada. Näiteks kui religiooni-usklik kogeb religioossed ilmutust, siis ega see ei ole arvestatav tõestus, et leidub justnimelt jumal. Kuid, see tõestab, et midagi seletamatut leidub. Rohkemat aga ei tõesta miskit. Lihtsalt uudishimu tõttu üritatakse uurida elu ja asju, ja ka seda, et mis asi siis ikkagi inimesele ilmutas ja kas see on äkki legendaarne ebaselge jumala filosoofia taas, et tuleks uurida ja filosofeerida. Näiteks sina hetkel siis filosofeeridki. Kordame, et midagi seletamatut leidub. Rohkemat aga ei tõesta miskit, isegi ei tõesta, et see seletamatu oleks 1 ja ainult 1 asi. Võib-olla moslmeid saavad ilmutust teistsuguselt väelt kui kristlased, st, et võib-olla leidub 2 seletamatut asja, mitte 1, ja võimalik, et on näiteks hierarhia, et neil omakorda on omad suuremad ülemused.
> „Maailma loomise teooria
> te juures on mõistlik kasutada sõna "looja", või "
> maailma disainer"
> Eee...objekti maailma pole ke
> egi loonud.
Väidad, et universumit pole keegi loonud. Aga väiteid ja teooriaid on mitmeid. Näiteks religioonid soovitavad uskuda, et jumalad lõid maailma, kosmoloogid soovitavad uskuda, et tekkis füüsikaline/keemiline reaktsioon, sina siis pakud, et maailma pole keegi loonud. Eks variante on mitmeid ja pigem võiks uskuda nii, et inimestele omane lihtsustamine on halb, näiteks on halb, et soovitakse lihtsustada, et jumalaid on 1, ja lihtsustada, et ta on ideaalne, ja lihtsustada, et ta on muutumatu, ja lihtsustada asju selleni, et oleks lihtne ja selge. Selline lähenemine tundub väär. Pigem on tõenäone, et keerukamates nähtustes on siiski variante rohkem kui 1. Näiteks ju ka kvantosakeste hobilised on ju tutvustanud, et ei ole enam lihtne lihtsustus, et osake saab olla ainult ühes kohas, vaid saab ka olla korraga kahes. Siit siis mõtlemisaine jumala teoreetikutele, et võimalik, et on tõene, et jumalaid on korraga 6 ja 1.
Lisanäitena matemaatikas räägitakse ruumi ja objektide mõõtmetest, näiteks meie elame 3-mõõtmelises lihtruumis, kus on siis 3 koordinaati asjadel ja 3-mõõtmelised lihtasjad on ilusti paigal ja ei liigu 3-mõõtme juures. Aga siis minnakse mõõtmete teooriaga edasi ja vaadeldakse suuremaid mõõtmeid kui 4 ja siis näevad asjad väga keerukad ja arusaamatud välja. Muide ka esohobilised räägivad kõrgematest mõõtmetest/dimensioonidest/tasanditest. Nimetatud matemaatika haru on sarnane eso omaga, mõlemis on nii, et kõrgematel/keerukamatel tasanditel/dimensioonides pole enam kuubik tavaline paigal püsiv kuubik, ja nagu aru olen saanud, siis esohobiliste kõrgematel tasanditel ei ole ka asjad nii nagu meie tavapärases igapäevases tasandis. Siit siis ka teemakohane mõte, et jumala mõiste võib olla ka teistsugune kui vaadata seda kõrgemalt/keerukamalt tasandilt. Võimalik, et meie igapäevases tavateadvusel olekus oma primitiivse adumisvõimega ei saagi selgitada mõningaid asju, ja vaja oleks asju selgitada sealt kõrgemalt dimensioonist lähtudes. Võimalik, et jumala mõiste ei kuulu siia tavadimensiooni ja seetõttu siis soperdatakse selle mõistega edutult. Seda kõike siis teoretiseerisin eeldusel, et leidub üldse mingeid keerukamaid dimensioone.
> „meie selles oleme ühendatud looja
> endaga, näiteks siis oleme kuupsentimeeter tema ke
> ha seest“
> Jumala „sees“ pole olemas „meiet“.
>
Ütled, et jumala sees pole meid. See väide on väär kui lähtuda eeldustest, et jumal on kõikjal, mis tähendab ju et ta ümbritseb meid kõikjal ja ümbritsemine tähendab, et asume jumala sees.
Võime võtta muid eeldusi ja väita muud.
> „Seega jumalad teavad ka ette, mida inimene mõtle
> b ja teeb homme, teab ka ette, kuidas maailm kulge
> b“
> Jumala seisukohast võttes pole olemas „homse
> t“. Mõtted ei tõesta minevikku, nad kerkivad alati
> Hetkes. Ehk Mina Tean Kõike.
Saan artu, et tahad öelda legendaarse eelduse, et jumal on perfektne ja ajatu. Aeg on ainult meil inimestel ja universumil, ja selel aja lõi ta universumit luues. Seda on palju pakutud. Eks võib arvata ka nii, et jumal siiski pole perfektne ja ajapiirnagut tal küll pole, kuid on muud piirangud ja asjad, ka sellsied mida meie ei mõista. Näiteks aja asemel on temal "et", ja see sõna siis on mingi ajasarnane nähtus, mida meie inimesed ei suuda seletada, ja selel sünonüümi Et valisin nagu sina valisid lemmiksõna Hetk omale. Teen ettepaneku, et muudaks kõik tavasõnad mingiteks omafilosoofilisteks väljendusteks nagu sina oled teinud, ma kasutan sõna "et" sisi edaspidi ja eks deshifreeri, vaata mis tunen on. Siinkohal jätan täpsemalt seletamata, mida mõtlen et all ja ma ei kavatse seda suurtähena kirjutada ega jutumärkidesse panna. Head hetketamist ja etitamist ja mina olen.
> „siis o nta ka me
> ie mõtete sees ehk nende autor“
> Ei...mõtted on
> Saatus (Karma kui meeldib võõrakeelne väljend). Ju
> malal pole Saatusega mingit pistmist.
Väidad, et jumalal pole inimeste saatusega mingit pistmist. See läheb vastuollu mitmesuguste eeldustega. Kui jumal on konstrueerinud maailma ja perfektne ja ajatu jpm, siis selline kõikvõimas nähtus on kindlasti ka kogu oma loominguga seotud. Ta on seotud inimestega ja nende saatustega ja on kõikjal ka inimeste tegudes ja mõtetes. Eks oleneb mida eeldad ja seltea lahti, mis on saatus ja miks jumal selelga seotud pole.
> „Kui mitm
> etpidi jõuame selleni, et meie mõtted on jumala lo
> oming ehk jumala mõtted, siis on segane edasi mõti
> skleda“
> Jumal ei mõtle.
Ütled, et jumal ei mõtle. Aga sikhismi filosoofia järgi jumal mediteeris ja igavles ja siis mõtles, et võiks universumi luua. Kristliku ja moslemite jumal muutis sageli oma strateegiaid isegi, see aga tähendab kaalutlemist jam õtlemist.
> „Tulen ise tagasi om
> a hobi juurde ja küsiksin, et kas üksik seen on te
> adlik, et näiteks et ta on ühenduses sada meetrit
> eemal oleva teise seenega“
> Seen (inimene) pole
> teadlik. Hetk on...:)
Arvad, et seen pole teadlik. Kuid võib arvata vastupidiselt, kuna kui võtta kogu taimorganismi tervikuna, siis selles ju on ainevahetus ja aine kannab infot endast, näiteks inimeste sees need DNA'd jms-sed pisiosakesed omavad rohkelt infot ja liiguvad varbast kõrvadeni kogu aeg. Seetõttu on kogu süsteem tõenäoselt teadlik kõigest. Nagu ka internetis on iga inimene kogu aeg teadlik päeva uudistest, asugu inimene kustahes linnas.