Müstika nurgake
jagame harjutusi erinevateks psühhotehnikateks
| OP 26. detsember 2019, kl 23.50 |
Aga kuidas siis ikkagi sinu filosoofia reaalses elus rakendub?
Kas lähed poodi ja küsid illusiooni või viina?
Ma arvan, etkogu sinu filosoofia saab kirja panna 12 kõigile arusaadava inimkeelse lausega.
Aga arvan, et ega sa ei soovi seda vist teha eksole? Esiteks pole soovi, ja teiseks, kui isegi soov tekiks, ega siis see sul väga pädevalt välja ei kukuks, kuna tekiks ebaselgeid definitsioone, ala "hetk ehk jumal on Mina", vaja oleks ikka selgelt kirja panna.
Ma saan aru, et üks lause oleks karma kohta, üks oleks deemoni mõiste kohta, teadvuse mõiste kohta, illusiooni kohta.
Ma pole viitsinud vaeva näha, et neid 12 lauset sinu eest kirja panna, aga mul on kindel usk, et teeksin seda kõigile arusaadavalt ja selgelt ja sa kinnitaks need sobilikuks.
Võib olla siis kunagi tekib moment, kui kaardistame need 12 lauset ära.
Muidu on nagu arenguseis, et korrutad nende 12'ne lause mõtteid erineval viisil ja keegi aru ei saa mida sa räägid ja see tekitab illusiooni, et küll su 12 lauset ehk filosoofia on uhke. Või mis?
Vahel tundub, et otsid neile 12'nele lausele ka 13'ndat, nagu seekord siis alguses proovisid oma filosoofiat laiendada loomariigi peale, pakkudes, et neil on sama teadvus ja unenäod, nagu sinu üks lause kaheteistkümnest kirjeldab teadvuse kohta.
Igatahes hea et üldse on mingi filosoofia, mõnel pole üldse mingeid mõtteid.
Kas lähed poodi ja küsid illusiooni või viina?
Ma arvan, etkogu sinu filosoofia saab kirja panna 12 kõigile arusaadava inimkeelse lausega.
Aga arvan, et ega sa ei soovi seda vist teha eksole? Esiteks pole soovi, ja teiseks, kui isegi soov tekiks, ega siis see sul väga pädevalt välja ei kukuks, kuna tekiks ebaselgeid definitsioone, ala "hetk ehk jumal on Mina", vaja oleks ikka selgelt kirja panna.
Ma saan aru, et üks lause oleks karma kohta, üks oleks deemoni mõiste kohta, teadvuse mõiste kohta, illusiooni kohta.
Ma pole viitsinud vaeva näha, et neid 12 lauset sinu eest kirja panna, aga mul on kindel usk, et teeksin seda kõigile arusaadavalt ja selgelt ja sa kinnitaks need sobilikuks.
Võib olla siis kunagi tekib moment, kui kaardistame need 12 lauset ära.
Muidu on nagu arenguseis, et korrutad nende 12'ne lause mõtteid erineval viisil ja keegi aru ei saa mida sa räägid ja see tekitab illusiooni, et küll su 12 lauset ehk filosoofia on uhke. Või mis?
Vahel tundub, et otsid neile 12'nele lausele ka 13'ndat, nagu seekord siis alguses proovisid oma filosoofiat laiendada loomariigi peale, pakkudes, et neil on sama teadvus ja unenäod, nagu sinu üks lause kaheteistkümnest kirjeldab teadvuse kohta.
Igatahes hea et üldse on mingi filosoofia, mõnel pole üldse mingeid mõtteid.
| Q1 27. detsember 2019, kl 00.04 |
| OP 27. detsember 2019, kl 00.31 |
Q1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Aga kuidas siis ikkagi sinu filosoofia reaalses e
> lus rakendub?"
> Jaa...seda tahab ainult ego tead
> a - "Kuidas nüüd saan midagi?"..."Kas saan rohkem?
> "..."Või veel rohkem?"...jne...
Aga vastasiis egole või kellele iganes, pane lihtsalt vastus siia. Paraku vastust ei tule eksole, seega, siis jäta vastamata, aga eks mõtiskle, et miks sa ei vasta.
Seekord kasutad ego mõistena enamlevinud ego mõistet, mida enamik inimesi maailmas ego all mõtleb. Enamlevinud on, et ego on mingi kapriisne ihade hulk, mingi halb asi, kes aina tahab tähelepanu ja õigust ja kiitust ja ka asju osta ja muudkui tahab. Inimesed kujutavadki ette, et ego on selline asi nende sees, mida tuleks taltsutada ja ohjata.
Antud juhul näib, et mõtled ego all justnimelt seda enamlevinud arusaama egost.
Annad mõista, et minu ego soovib viina küsimusega saada vastust, või õigust.
Aga, kordan, et ükskõik, kas minu halb ego või "mina" või ükskõik kes, vasta lihtsalt küsimusele.
Noh ja kui ei vasta, siis äkki on põhjus, et sinu ego ei soovi vastata ja vasta siis "mina isena", või hetkena, jumalana.
Pole vaja vastata, piisab kui inimesed mõtisklevad asjade üle.
Muidu ego mõiste kõlaks sinu filosoofia järgi enamasti äkki nii:
"Ego on iga inimese aju moodul, mis loob illusioone, moonutab tõde."
Kas nii kõlaks rahuldavalt?
Ja teadvus defineeruks siis kui nn ühisteadvusena, mis on kõikidele inimestele üks jagatud asi.
Või mis?
Ja kuidas siis veel jumala mõiste oli?
Jumal on äkki sünunüüm ühisteadvuse nimetamiseks, sama asi?
> Tead...näitena.
> ..hmm....Su hommikukohvi joomine Onu PÄhh on ka su
> urem sündmus kui Valgustumine...:)
Annad mõista, et valgustumise nähtus on ülehinnatud ja võimalik et üldse valesti mõistetud.
Ma ei ole täpselt mõistnud valgustumise teemat ka ise, ega seda keegi ei mõista, aga mingid muutused ikkagi inimestega toimuvad elus ja kuidagi peaks neid muutusi nimetama, et neist saaks arutleda ja neid mõista.
Muidu rääkides traditsioonilises mõttes illusiooni mõistest ja seonduvast. Siis huvitav on muidugi kui saabub esmakordselt kogemus, kus kogetakse, et silmad on lahti aga näeb muud pilti kui tavaliselt. Näiteks siis esoteeriliste droogidega lahtisilmi nähtavad hallukad annavad ikakgi huvitava kogemuse, et meile nähtav maailm polegi alati selline, nagu silmad tavaolekus tavaliselt näitavad. Et ses suhtes soovitan kõigil elus ikkagi kogeda seda, kui näete natukene muudmoodi maailmapilti. Huvitav on muidugi ka kogeda kuidas pildi nägemiseks pole vaja silmi lahti hoida, vaid tunnetada kuidas aju sees miski loob pilti, või siis ka avatud silmade korral pool pilti oleks aju loodud ja pool sisi reaalne, et tunnetada seda, et aju tõesti loob/täätleb seda pilti/reaalsust, mida me reaalsuseks nimetame. Et see on selline ehe kogemus ja soovitaks. Lisaks kui on filosofeerimise hobi, siis annab see ka mõtteainet, et võib olla tõesti see mida me silmadega näeme igapäev, pole päris reaalsus, vaid tõesti kasutada selel nimetamiseks sõna "illusioon". Ja muidugi igasugused psühho tehnikad annavad oma piltide ja vibratsioonidega ka huvitavaid kogemusi ja mõtteainet. Et ei olegi vaja suurdoose, on palju kogedaja õppida ka väikedoosidega, kuigi suurdoosidega saab muidugi lausa hindamatuid suuri kogemusi.
Aga kõige selel juures tuleb ka elada igapäeva elu, nimetame seda siis illusiooniuks kasvõi või muudmoodi. Ja selle üks oluline tahk on rääkimine. Kui ei räägi, siis ega ei teki suurt miskit valgustumist või nimetagem seda muudmoodi.
-------------------------------------------------------
> "Aga kuidas siis ikkagi sinu filosoofia reaalses e
> lus rakendub?"
> Jaa...seda tahab ainult ego tead
> a - "Kuidas nüüd saan midagi?"..."Kas saan rohkem?
> "..."Või veel rohkem?"...jne...
Aga vastasiis egole või kellele iganes, pane lihtsalt vastus siia. Paraku vastust ei tule eksole, seega, siis jäta vastamata, aga eks mõtiskle, et miks sa ei vasta.
Seekord kasutad ego mõistena enamlevinud ego mõistet, mida enamik inimesi maailmas ego all mõtleb. Enamlevinud on, et ego on mingi kapriisne ihade hulk, mingi halb asi, kes aina tahab tähelepanu ja õigust ja kiitust ja ka asju osta ja muudkui tahab. Inimesed kujutavadki ette, et ego on selline asi nende sees, mida tuleks taltsutada ja ohjata.
Antud juhul näib, et mõtled ego all justnimelt seda enamlevinud arusaama egost.
Annad mõista, et minu ego soovib viina küsimusega saada vastust, või õigust.
Aga, kordan, et ükskõik, kas minu halb ego või "mina" või ükskõik kes, vasta lihtsalt küsimusele.
Noh ja kui ei vasta, siis äkki on põhjus, et sinu ego ei soovi vastata ja vasta siis "mina isena", või hetkena, jumalana.
Pole vaja vastata, piisab kui inimesed mõtisklevad asjade üle.
Muidu ego mõiste kõlaks sinu filosoofia järgi enamasti äkki nii:
"Ego on iga inimese aju moodul, mis loob illusioone, moonutab tõde."
Kas nii kõlaks rahuldavalt?
Ja teadvus defineeruks siis kui nn ühisteadvusena, mis on kõikidele inimestele üks jagatud asi.
Või mis?
Ja kuidas siis veel jumala mõiste oli?
Jumal on äkki sünunüüm ühisteadvuse nimetamiseks, sama asi?
> Tead...näitena.
> ..hmm....Su hommikukohvi joomine Onu PÄhh on ka su
> urem sündmus kui Valgustumine...:)
Annad mõista, et valgustumise nähtus on ülehinnatud ja võimalik et üldse valesti mõistetud.
Ma ei ole täpselt mõistnud valgustumise teemat ka ise, ega seda keegi ei mõista, aga mingid muutused ikkagi inimestega toimuvad elus ja kuidagi peaks neid muutusi nimetama, et neist saaks arutleda ja neid mõista.
Muidu rääkides traditsioonilises mõttes illusiooni mõistest ja seonduvast. Siis huvitav on muidugi kui saabub esmakordselt kogemus, kus kogetakse, et silmad on lahti aga näeb muud pilti kui tavaliselt. Näiteks siis esoteeriliste droogidega lahtisilmi nähtavad hallukad annavad ikakgi huvitava kogemuse, et meile nähtav maailm polegi alati selline, nagu silmad tavaolekus tavaliselt näitavad. Et ses suhtes soovitan kõigil elus ikkagi kogeda seda, kui näete natukene muudmoodi maailmapilti. Huvitav on muidugi ka kogeda kuidas pildi nägemiseks pole vaja silmi lahti hoida, vaid tunnetada kuidas aju sees miski loob pilti, või siis ka avatud silmade korral pool pilti oleks aju loodud ja pool sisi reaalne, et tunnetada seda, et aju tõesti loob/täätleb seda pilti/reaalsust, mida me reaalsuseks nimetame. Et see on selline ehe kogemus ja soovitaks. Lisaks kui on filosofeerimise hobi, siis annab see ka mõtteainet, et võib olla tõesti see mida me silmadega näeme igapäev, pole päris reaalsus, vaid tõesti kasutada selel nimetamiseks sõna "illusioon". Ja muidugi igasugused psühho tehnikad annavad oma piltide ja vibratsioonidega ka huvitavaid kogemusi ja mõtteainet. Et ei olegi vaja suurdoose, on palju kogedaja õppida ka väikedoosidega, kuigi suurdoosidega saab muidugi lausa hindamatuid suuri kogemusi.
Aga kõige selel juures tuleb ka elada igapäeva elu, nimetame seda siis illusiooniuks kasvõi või muudmoodi. Ja selle üks oluline tahk on rääkimine. Kui ei räägi, siis ega ei teki suurt miskit valgustumist või nimetagem seda muudmoodi.
| Mädaprits 27. detsember 2019, kl 17.03 | Registreerus: 5 aastat tagasi Postitusi: 66 |
Lisasin alla Freudi sõnavara egonduse kohta.
Tema kasutas ego asemel alguses sõna "das Ich" ja selle tõlgiks ma eesti keelde kui "(see) mina". Ja tema arusaam oli siis, et see Mina/Ego on siis inimese instinktide rahuldaja/realiseerija ratsionaalsel/kultuurilisel viisil. Näiteks kui isik tahab nikku, siis ego/mina soovitab osta lilli ja shokolaadi.
Aga huvitav sõnavara siis, et ego=mina. Mulle ei meeldi kumbki sõna, ei minatamine ega egotamine. Aga ega paremat sõnavara pole ka lihtne pakkuda.
"Translation
The terms "id", "ego", and "super-ego" are not Freud's own. They are latinisations by his translator James Strachey. Freud himself wrote of "das Es",[6] "das Ich",[21] and "das Über-Ich"[31]—respectively, "the It", "the I", and "the Over-I" (or "I above"); thus to the German reader, Freud's original terms are more or less self-explanatory. Freud borrowed the term "das Es" from Georg Groddeck, a German physician to whose unconventional ideas Freud was much attracted (Groddeck's translators render the term in English as "the It").[48] The word ego is taken directly from Latin, where it is the nominative of the first person singular personal pronoun and is translated as "I myself" to express emphasis. Figures like Bruno Bettelheim have criticized the way "the English translations impeded students' efforts to gain a true understanding of Freud"[49] by substituting the formalised language of the elaborated code for the quotidian immediacy of Freud's own language. "
https://en.wikipedia.org/wiki/Id,_ego_and...
Tema kasutas ego asemel alguses sõna "das Ich" ja selle tõlgiks ma eesti keelde kui "(see) mina". Ja tema arusaam oli siis, et see Mina/Ego on siis inimese instinktide rahuldaja/realiseerija ratsionaalsel/kultuurilisel viisil. Näiteks kui isik tahab nikku, siis ego/mina soovitab osta lilli ja shokolaadi.
Aga huvitav sõnavara siis, et ego=mina. Mulle ei meeldi kumbki sõna, ei minatamine ega egotamine. Aga ega paremat sõnavara pole ka lihtne pakkuda.
"Translation
The terms "id", "ego", and "super-ego" are not Freud's own. They are latinisations by his translator James Strachey. Freud himself wrote of "das Es",[6] "das Ich",[21] and "das Über-Ich"[31]—respectively, "the It", "the I", and "the Over-I" (or "I above"); thus to the German reader, Freud's original terms are more or less self-explanatory. Freud borrowed the term "das Es" from Georg Groddeck, a German physician to whose unconventional ideas Freud was much attracted (Groddeck's translators render the term in English as "the It").[48] The word ego is taken directly from Latin, where it is the nominative of the first person singular personal pronoun and is translated as "I myself" to express emphasis. Figures like Bruno Bettelheim have criticized the way "the English translations impeded students' efforts to gain a true understanding of Freud"[49] by substituting the formalised language of the elaborated code for the quotidian immediacy of Freud's own language. "
https://en.wikipedia.org/wiki/Id,_ego_and...
| Q1 27. detsember 2019, kl 17.48 |
"Ja tema arusaam oli siis, et see Mina/Ego on siis inimese instinktide rahuldaja/realiseerija ratsionaalsel/kultuurilisel viisil."
Oi ei...Freud langes samasse lõksu arvates esiteks, et ego on mingi reaalne "asi" ja ajas segamini...või täpsem oleks öelda pani mingil määral samale pulgale Mina ehk Teadvuse ja ego ehk illusiooni.
"Aga kõige selel juures tuleb ka elada igapäeva elu, nimetame seda siis illusiooniuks kasvõi või muudmoodi...."
Väga õige...:)
Oi ei...Freud langes samasse lõksu arvates esiteks, et ego on mingi reaalne "asi" ja ajas segamini...või täpsem oleks öelda pani mingil määral samale pulgale Mina ehk Teadvuse ja ego ehk illusiooni.
"Aga kõige selel juures tuleb ka elada igapäeva elu, nimetame seda siis illusiooniuks kasvõi või muudmoodi...."
Väga õige...:)
| OP 27. detsember 2019, kl 18.09 |
Freud'i esialgne mõte tundub, et oli jah vaadelda nö ühe olemina/asjana Ego. Aga hiljem ta mõtles oma teooriates palju asju ringi, eks tuleks lugeda, mis moodi tal muutused teoorias täpsemalt olid.
Tema ajastul polnud vibraatoreid ja seksimine oli tabu. Seetõttu tõenäoselt tema teooria oli ka mõjutatud vastavalt ajastule.
Kui vaadeldakse midagi nö objetina, näiteks pannakse milellegi nimi, näiteks nimi "Ego", "Teadvus", siis on väga suur tõenäosus, et eksitakse oma teeoriaga, kuna ainult ühe asja nägemine on enamasti väär. Elus on keerukamad asjad ikka mitmetahulised, seetõttu on usutavam kui keegi ei kasuta sõna "Ego", vaid nimetab 10 mõistet, objekti ja paneb neile nimetused Ego 1, Ego 2, Ego 3 jne, emotsioonid, eetika, instinktid jne. Kui juba keegi läheneb asjadele võttes mingi 1 koondnimetuse, siis üsna tõenäoselt ta eksib.
Mulle tundub palju selgem kui kirjeldada aju näiteks mõistega "tehis-intellekt", ja see teadusele tuttav sõna juba sisaldab endas igasuguseid teada tuntud mehhanisme ja asju, ja neid ei ole vaja niemtada uudsete sõnadega nagu "ego" jms, et kogu see robotite valdkond on suur teooria ja seal on kõik sõnavara olemas. Aga eks tuleb muidugi mugandada natuke, ja juurde uurida.
Halb on see kui hakatakse teooriat luues inimkeele sõnu kaaperdama, näiteks võetakse sõna "mina" ja "hetk" ära ja pannakse neile mingi uus tähendus. Selline tegu ei tooda midagi kasulikku minu meelest. Parem siis juba luua uus sõna, näiteks "blabla2", mitte aga minatada ega kaaperdada sõnu.
Tema ajastul polnud vibraatoreid ja seksimine oli tabu. Seetõttu tõenäoselt tema teooria oli ka mõjutatud vastavalt ajastule.
Kui vaadeldakse midagi nö objetina, näiteks pannakse milellegi nimi, näiteks nimi "Ego", "Teadvus", siis on väga suur tõenäosus, et eksitakse oma teeoriaga, kuna ainult ühe asja nägemine on enamasti väär. Elus on keerukamad asjad ikka mitmetahulised, seetõttu on usutavam kui keegi ei kasuta sõna "Ego", vaid nimetab 10 mõistet, objekti ja paneb neile nimetused Ego 1, Ego 2, Ego 3 jne, emotsioonid, eetika, instinktid jne. Kui juba keegi läheneb asjadele võttes mingi 1 koondnimetuse, siis üsna tõenäoselt ta eksib.
Mulle tundub palju selgem kui kirjeldada aju näiteks mõistega "tehis-intellekt", ja see teadusele tuttav sõna juba sisaldab endas igasuguseid teada tuntud mehhanisme ja asju, ja neid ei ole vaja niemtada uudsete sõnadega nagu "ego" jms, et kogu see robotite valdkond on suur teooria ja seal on kõik sõnavara olemas. Aga eks tuleb muidugi mugandada natuke, ja juurde uurida.
Halb on see kui hakatakse teooriat luues inimkeele sõnu kaaperdama, näiteks võetakse sõna "mina" ja "hetk" ära ja pannakse neile mingi uus tähendus. Selline tegu ei tooda midagi kasulikku minu meelest. Parem siis juba luua uus sõna, näiteks "blabla2", mitte aga minatada ega kaaperdada sõnu.
| Q1 27. detsember 2019, kl 19.32 |
See tehis-intellekti teema on ka huvitav. Usutakse, et teadvust saab kuidagi luua ja mis mind kõige rohkem paneb imestama on see, et arvatakse nagu Teadvus midagi valiks. Noet mis siis inimkonnast saab kui tekitatakse tehis-teadvus?. Teadvus ehk Jumal ei vali midagi. Ta juba on olemas ja uuesti Teda luua oleks sama kui me prooviksime Hetkele panna kõrvale samasuguse Hetke...:)
Lisa postitus