Ma vaatan, et siin käib ikka päris usin arutlus, lugesin kõik läbi ja päris huvitav oli ausalt öeldes, ja tekkis tahtmine ka oma lugu ära rääkida, jagatud mure pidi ju kergem kanda olema...
Kusagilt teisest foorumist lugesin, et luupainajatel pidi seos olema eksnaistega, ja nüd järele mõeldes tekkis selline huvitav arusaam et, kui ma oma eelmisest eksist lahku läksin sis elasin vanemate juures (maja oli uus, aasta kahe vanune), ja unes tekkis täpselt see seis kui oli harri potteril kui ta kuulis seina sees kedagi rääkimas, ma kuulsin et keegi seina sees sositab mulle midagi, kaks erinevat lauset oli, üks oli mingi paarisõnaline ja teine oli suht pikk, teisest ma ei saanud aru, ja ma hakkasin häälele järgnema (ma ei tea kas ma ka tglt voodis püsti tõusin ja seinasi kuulasin, vb juhtus see ainult unes, aga ma tean et ma paaniliselt üritasin otsida kust see tuleb). See hääl sosistas seda kolm korda, sis lõpetas, ma jäin uuesti magama ja ta ütles uuesti kolm korda ja nii see kordus öö läbi, ja tegelikult oli see niiii hirmus, sest varem oli mu õudsaim öö olnud see kui unes olin kusagilt kõrgelt alla kukkunud. Need laused olid küsimused, ma teadsin et ma pean need küsimused lahendama öö jooksul, ja ma päästan ühe noore neiu elu (ma ei tea kust ma seda tean, aga ma lihtsalt teadsin seda), see hakkas mind meeletult painama, ma hullult üritasin välja nuputada, see oli niii painajalik, ma vähkresin voodis, aga keha oli kuidagi nagu krampis, et ma sain liigutada aint tervet keha, jalgu, käsi, pead mitte midagi ma ei saanud eraldi liigutada, aint kõikke korraga ja sis ka aint natukene küljele, keha oli nagu pulk.... Lõpuks ma nuputasin esimese küsimuse ära, peale seda, nägin ma seinas voodi kohal täpselt lae all, ventilatsiooni ava ( mida tegelikult seal ei olnud), ja sealt seest tuli välja üks käsi, mis hoidis enda käes küünalt põlemas, ma sain püsti tõusta ja tema juurde minna, ta ütles selle teise pikema lause uuesti, ja nüd sain ma sellest aru, nüd ma kuulsin kõikki sõnu korralikult aga see küsimus oli nagu niii rakse et ma karjusin talle järgi et mismõttes "see", mai saanud nagu küsimusele täiesti pihta, et mida ta saada tahab, ja ta lihtsalt kadus, ma üritasin ja üritasin välja mõelda, kui kogemata läksid mõtted millegi teise peale, sis kohe kordus kusagilt seina seest see küsimus, lõppes see nii, et mai saanudki sellele vastust. Ma läksin tööle, ja ainult sellele mõtlesingi, ja nii imelik kui see ka ei ole, ma leidsin sellele vastuse, ja mis veelgi imelikum, kui ma selle vastuse kätte sain, sis ma sain hetkeks absoluutselt kõigest aru, nagu täiesti kõigest, täielik valgustatus ja kergushetk oli, ja natukese aja pärast käis kehast selline väga imelik värin läbi, mu pilk klaasistus täielikult, ma jäin ühe koha peale seisma vahtisin põrandat kus oli maha aetud õlleplekk, mis oli täpselt nagu see käsi hoidmas küünalt enda käes, mida ma nägin öösel enda seina seest välja tulemas... Ma ei tea kui kaua ma seda vahtisin, aga peale seda kui ma nö nagu kangestusin, ei mäletanud ma enam ei neid küsimusi, ega ka seda valgustushetke, ma tean et see oli, aga ma ei mäleta neist mitte midagi, isegi neid küsimusi mitte, kuigi ma olin viimased 12 tundi kindlalt koos ööga üritanud neile vastust leida.....
Nii okei see selleks, see oli nagu esimene kokkupuude millegiga, teinekord juhtus sis kui ma enam ei elanud seal. Nimelt mõtlesin ma üks nädalalõpp minna nö õigesse koju tagasi ja veeta see vanemate juures (seal samas majas kus juhtus eelmine lugu), ma ei olnud seal juba mitmeid kuid ööbinud. Ja sis ma jäin magama, ja järsku keset ööd, ma ei saanud liigutada, tekk oli mu peal nagu rauast, ma ei saanud isegi pead liigutada, ja mööda tuba lendas ringi üks pealuu, hull habe oli ees, ja sall oli kaelas, salliks oli eesti lipp.... Ja ta tuli mulle kallale, ta haaras hammastega mu paremast käest, ja räigelt pures seda, lahti ei lasknud, ma võin käsi südamel vanduda et see oli valusaim asi mida ma eales kogenud olen...ja järsku ta lasi lahti, ta kadus, sama kiirelt kui ta ilmus, sama kiirelt ta kadus.. Peale seda ma ei julgenud silmi lahti teha, isegi tuld ei julgenud põlema panna, ja sis ma kuidagi nagu jäin uuesti magama, aga ma olin meeletult vihane, ja ma nägin teda, ma jooksin tal eest ära, läksin peitu igalepoole kuhu sain, ise sõimasin teda, et kuradi jorss, värdjas mida sa tahad must, miks just mina, ja ta vastas et sa oled keskmine, ma sis vastu et käi ***** mis kuradi keskmine, kao ära ( kuigi järelemõeldes on tal õigus, kui ära jätta korrused sis minust vasakul on teisel korrusel ema ja isa, ja minust paremal esimesel korrusel õde ja vend, ehk sis ma olengi ju keskmine), ja peale seda lendas ta mulle jälle kätte kinni, see oli veelgi valusam kui eelmine kord, ma sõimasin teda veel hullemalt, ütlesin et mai karda, et ongi ainus mida suudad v? et mu väike õde suudab mulle ka rohkem valu tekitada jne jne ja sis ma ütlesin veel midagi (ma ei mäleta mida aga see toimis), ja selle peale, lasi ta lahti, lendas eemale, vaatas mind eriti löödud näoga, ja kadus, rohkem see öö ma teda ei näinud. Ma tean et ta on sõjaväelane, mai tea kust ja kuidas ma seda tean, aga ma tean seda kuidagi.
Peale seda olin ma sunnitud veel ühe öö seal olema, see öö oli jube, lihtsalt meeletu.. ja nii hakkas juhtuma igakord kui ma tulin vanemate juurde ööseks, iga öö nägin unes räigeid õudusunenägusi, mis olid täielikud painajad, ei saa liigutada ega mitte midagi, iga öö ärkasin ma üles selle peale et ma olin higist täiesti läbimärg, ikka nii märg et käega katsudes pm lirtsub lausa..... voodi teise nurka magama jäädes kordus sama asi viie mintsa jooksul, ja nii öö läbi, ma ärkasin selle peale üles et avastasin et ma ei hinga, lihtsalt olen sellili voodis, silmad lahti ja järsku avastan et ei hinga, ja sis hingan räigelt ahmides sisse....
Ja mõelge nüd, ma olen töökaotuse tõttu pidanud juba kõvasti üle poole aasta järjest vanemate juures elama... Ja sellised asjad juhtuvad igal ööl.....
Kunagi isegi uurisin natuke asja, ja selgub et see koht kuhu see maja on ehitatud, see koht oli kunagi sõjaala, kuhu maeti kõik surnud sõdurid, aeg-ajalt käiakse siin isegi vanu münte vms otsimas, ja neid ka leitakse, järelikult on siia neid sõdureid maetud usinalt....
Ütleks veel, et igalpool mujal ma saan magada, täiesti rahus saan magada, aga vanemate juures ei saa...
Ikkagi paljud ütlesid et peab seda aamenit lugema, no kammooon, lõpetage ära kuidas saab selline asi aidata, nagu mina asjast aru olen saanud, sis siin aitavad kas asjasse süvenemine ja lahenduse otsimine, või sis hull sõim ja mõnitamine, ja mitte kartmine, aga mingid palved no ei.
Lisaks veel nii palju, et nagu näha sis kokkupuuteid on ju, ja on siiamaani iga öö, ja on ka varem olnud, ja veelgi jahmatavamaid asju,ikka selliseid asju mida ei saaks ka kõige kallimas hollivuudi vilmis näha, aga ma ei usu ikkagi selliseid asju, lihtsalt mu aju keeldub uskumast selliseid asju....
Meeletult pikk jutt tuli, loodan et keegi viitsis ka läbi lugeda, ja ehk sai keegi ka miskit abi ehk sellest vms, ja vb oskab keegi ka midagi tarka selle kohta öelda, tahaks juba rahu saada....